Loodusmuuseumis saab näha 140 seeneliiki ({{commentsTotal}})

Loodusmuuseum tutvustab kõikvõimalikke seeni ja seente hoiustamisviise ning nädala lõpuni on seal korraga väljas 140 seeneliiki.

Et seenekogu kümnepäevase näituse jooksul täieneb ja muutub, saab näituse lõpuks külatajatele näidatud 250 liiki seeni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Haruldusi näitusele ei korjata, vaid korjatakse ainult selliseid, mida seenehuvilised metsas ka päriselt kohtavad.

Näituse kuraator Loore Ehrlich ütles, et tänavusele seeneaastale omaselt on ka väljas rikkalikult kukeseeni ja nende lähisugulasi. Näitusel ongi sugulased kõrvuti, olgu nad siis söödavad, mittesöödavad või koguni mürgised.

"Sugulaste seas ehk kui võtta näiteks kärbseseen, siis kõigile juskui tundub, et seal on ju kõik ometi mürgised, aga kärbseseene seas on näiteks ka söödavaid liike. Et neid oleks lihtne võrrelda, kõrvuti vaadata, siis justnimelt kõik sugulased on kambas koos," rääkis Ehrlich.

Ta lisas, et selline söödav seen on roosa kärbseseen, mida hinnatakse kõrgelt mitmes Lääne-Euroopa riigis.

Täiesti algajale, kes üldse seeni ei tunne, on seente juures olevad sedelid varustatud roheliste mummudega - nendega on tähistatud sellised söögiseened, mida ei saa teistega segamini ajada. Just nende tundmaõppimisest soovitavad seenetargad alustada.

Seeni soovitatakse uurida nii, et vaadata ka kübara alla ja uurida seenejalga.

Erlich tõdes, et seenehuvilised on õppinud aastatega korjama ka selliseid seeni, mis varem metsa maha jäid, näiteks kitsemamplit. Seeneaeg lõpeb pärast korduvaid öökülmi.

Toimetaja: Merili Nael



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.