Hobused mõistavad inimeste sümboleid ({{commentsTotal}})

Autor: GoogleMe/Wikimedia Commons

Kuigi hobused ei hakka ilmselt eales kõnelema inimkeeles, ei takista see neid inimestele oma vajadustest teada andmast. Norra teadlaste uuring näitab, et loomad suudavad pärast mõningat treeningut kasutada inimestega suhtlemiseks ka sümbolite abi.

Cecilie Medjell Norra veterinaaria instituudist näitas kolleegidega treeningsessioonide käigus 23 hobusele kolme märki, mis tähistasid vastavalt soovi katta oma turi tekiga, hobusetekk eemaldada või mitte midagi muuta. Valiku tegemiseks pidid hobused puudutama märki koonuga.

Sõltumatult tõust tabasid hobused võimaluse eelnevalt nende eest tehtud otsuseid mõjutada ära keskmiselt kümne päevaga. Kahe nädalaga omandasid oskuse kõik uuringusse kaasatud kabjalised. Veendumaks, et loomad ei puudutanud märke juhuslikult, seati hobused tahvlite ette erineva ilmaga.

Vasakult paremale: ''Kata mind tekiga'', ''Ei soovi muutust'' ja ''Eemalda tekk''.

Tulemuste analüüs näitas muu hulgas, et tuule ja vihma käes andsid tekiga katmata loomad juhusest sagedamini tekki tähistavat sümbolit. Päikese käes soovis enamik tekiga kaetud hobuseid aga selle eemaldamist. Loomad, kes olid vastavalt tormise ilmaga tekiga kaetud või päikese käes sellega katmata, muutusi näha ei soovinud.

Tulemused viitavad töörühma sõnul, et hobused mõistsid oma valikute tagajärgi ja järeldavad, et sarnast metoodikat saaks kasutada ka teistsuguste küsimuste küsimiseks. Eelnevalt on sümbolite mõistmist täheldatud mitmete primaadiliikide, tuvide ja delfiinide puhul.

Uurimus ilmus ajakirjas Applied Animal Behaviour Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.