Hobused mõistavad inimeste sümboleid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: GoogleMe/Wikimedia Commons

Kuigi hobused ei hakka ilmselt eales kõnelema inimkeeles, ei takista see neid inimestele oma vajadustest teada andmast. Norra teadlaste uuring näitab, et loomad suudavad pärast mõningat treeningut kasutada inimestega suhtlemiseks ka sümbolite abi.

Cecilie Medjell Norra veterinaaria instituudist näitas kolleegidega treeningsessioonide käigus 23 hobusele kolme märki, mis tähistasid vastavalt soovi katta oma turi tekiga, hobusetekk eemaldada või mitte midagi muuta. Valiku tegemiseks pidid hobused puudutama märki koonuga.

Sõltumatult tõust tabasid hobused võimaluse eelnevalt nende eest tehtud otsuseid mõjutada ära keskmiselt kümne päevaga. Kahe nädalaga omandasid oskuse kõik uuringusse kaasatud kabjalised. Veendumaks, et loomad ei puudutanud märke juhuslikult, seati hobused tahvlite ette erineva ilmaga.

Vasakult paremale: ''Kata mind tekiga'', ''Ei soovi muutust'' ja ''Eemalda tekk''.

Tulemuste analüüs näitas muu hulgas, et tuule ja vihma käes andsid tekiga katmata loomad juhusest sagedamini tekki tähistavat sümbolit. Päikese käes soovis enamik tekiga kaetud hobuseid aga selle eemaldamist. Loomad, kes olid vastavalt tormise ilmaga tekiga kaetud või päikese käes sellega katmata, muutusi näha ei soovinud.

Tulemused viitavad töörühma sõnul, et hobused mõistsid oma valikute tagajärgi ja järeldavad, et sarnast metoodikat saaks kasutada ka teistsuguste küsimuste küsimiseks. Eelnevalt on sümbolite mõistmist täheldatud mitmete primaadiliikide, tuvide ja delfiinide puhul.

Uurimus ilmus ajakirjas Applied Animal Behaviour Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.