100 sekundi video: Milleks väikeriigile president?   ({{commentsTotal}})

Küllap on paljud end aeg-ajalt tabanud mõttelt presidendi vajalikkusest Eestis. Ühe vaatenurga teemale esitab Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi politoloogia lektor Rein Toomla.

Peaminister juhib valitsust, riigikogu esimees hoiab silma peal parlamendi tegemistel, kuid president ei juhiks nagu midagi. Sealt võikski siis järeldada, et teda polekski nagu vaja – hoiaks kokku raha, ei peaks vaeva nägema parima kandidaadi otsimisega. Sadakond aastat tagasi niimoodi mõeldigi, Eesti vabariigi algaastail riigipea ametikohta meil ei olnudki.

Kui sellesse sajasse sekundisse tahan ma mahutada risti vastupidise arusaama presidendist – et teda on just vaja. Poliitika uperpalliramistega oleme juba harjunud – me saame nimetada ainult ühepeaministri, kes on ametis olnud soliidse aja, parlamendi esimeest me valime ümber igal aastal. Kui me sama tempoga peaksime vahetama presidente, siis võiks ka kõige rahulikuma meelelaadiga inimene hakata arvama, et midagi on lahti Eesti riigis.

Arvan, et just stabiilsuse väljendamine oli juhtmõtteks meie põhiseaduse väljatöötajatel umbes veerand sajandit tagasi, kui president suuresti jäeti ilma tegelikust võimust. Millest ta siis ilma jäeti ja mis talle siis asemele anti?

Mitte otsustada, kuid hoida silma peal. Mitte sekkuda valitsemisse, kuid juhtida tähelepanu. Mitte piirduda poliitikutega, vaid rääkida ka rahvaga.

Ei ole olemas mitte ühtegi institutsiooni, kes saaks presidenti ametist lahti lasta lihtsalt niisama. Sellega seadusandjad väljendasidki oma soovi tagada ühiskonnas stabiilsus presidendi ametikohaga. Las nii ka jääb.



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.