100 sekundi video: Milleks väikeriigile president?   ({{commentsTotal}})

Küllap on paljud end aeg-ajalt tabanud mõttelt presidendi vajalikkusest Eestis. Ühe vaatenurga teemale esitab Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi politoloogia lektor Rein Toomla.

Peaminister juhib valitsust, riigikogu esimees hoiab silma peal parlamendi tegemistel, kuid president ei juhiks nagu midagi. Sealt võikski siis järeldada, et teda polekski nagu vaja – hoiaks kokku raha, ei peaks vaeva nägema parima kandidaadi otsimisega. Sadakond aastat tagasi niimoodi mõeldigi, Eesti vabariigi algaastail riigipea ametikohta meil ei olnudki.

Kui sellesse sajasse sekundisse tahan ma mahutada risti vastupidise arusaama presidendist – et teda on just vaja. Poliitika uperpalliramistega oleme juba harjunud – me saame nimetada ainult ühepeaministri, kes on ametis olnud soliidse aja, parlamendi esimeest me valime ümber igal aastal. Kui me sama tempoga peaksime vahetama presidente, siis võiks ka kõige rahulikuma meelelaadiga inimene hakata arvama, et midagi on lahti Eesti riigis.

Arvan, et just stabiilsuse väljendamine oli juhtmõtteks meie põhiseaduse väljatöötajatel umbes veerand sajandit tagasi, kui president suuresti jäeti ilma tegelikust võimust. Millest ta siis ilma jäeti ja mis talle siis asemele anti?

Mitte otsustada, kuid hoida silma peal. Mitte sekkuda valitsemisse, kuid juhtida tähelepanu. Mitte piirduda poliitikutega, vaid rääkida ka rahvaga.

Ei ole olemas mitte ühtegi institutsiooni, kes saaks presidenti ametist lahti lasta lihtsalt niisama. Sellega seadusandjad väljendasidki oma soovi tagada ühiskonnas stabiilsus presidendi ametikohaga. Las nii ka jääb.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: