Tartu teadlased arendavad uudset HIV-i testi ({{commentsTotal}})

{{1474549562000 | amCalendar}}

Eestis jätkub endiselt HI-viirusesse nakatumine. Hea uudis on aga see, et Tartu ülikooli teadlased on kindlaks teinud selle ühiskonna osa, kus viirus praegu aktiivselt levib. Samas on nad ka välja töötamas uudset testi, mis võimaldaks viirust ja nakatumise aega senisest täpsemalt määrata.

Professor Irja Lutsari HIV-i uurimisrühma teadlased võtsid ette otsida vastust küsimusele, kas Eesti HIV-i epideemia koosneb haigetest, kes on ammu nakatunud ja keda lihtsalt ei ole diagnoositud, või nakatumine jätkub.

Selgus, et need, kes arsti juurde tulevad, on enamasti värskelt nakatunud. Seega võib HI-viirusesse levikut pidada Eestis jätkuvalt epideemiaks.

Osana Briti, Ukraina ja Poola kolleegidega läbi viidud koostööst vaatasid ka Tartu ülikooli teadlased kõiki Eestis 2013. HIV diagnoosi saanud haigeid*. Nende proovidele tehti kaks testi, mis määravad antikehade aviidsust ehk seda, kuidas seonduvad antikehad viirusega. HIV-i uurimisrühma teadur Radko Avi selgitas, et kui viirusinfektsioon on juba n-ö vana, siis HIV-i vastaste antikehade ja viiruse vahel on suurem aviidsus kui siis, kui nakatumine on toimunud hiljuti.

See teadmine on oluline määramaks, kas tegu on värskelt nakatunud inimese või pikemaajalise viiruse kandjaga. Seda seose tugevust mõõtes saab öelda, kas inimene on nakatunud viimase 130 päeva jooksul või enne seda.

„40 protsenti 2013. aastal aastal diagnoositutest oli nakatunud viimase viie kuu jooksul,“ ütles Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar. See fakt viitab jätkuvale epideemiale.

Viirus ei tule Eestisse välismaalt

Lääne-Euroopas on märgata trendi, et üha rohkem tuuakse nakkust sisse välisreisidelt sealhulgas Aasiast ja Aafrikast. Samuti võivad HI-viirust kaasa tuua migrandid.

Eestis aga levib HI-viiruse alatüüp CRF06_cpx, mis erineb Lääne-Euroopa B-alatüübist. Just selle pinnalt tuleb teadmine, et nakkus levib Eesti sees. Teisisõnu ei ole tegu välismaalt sisse toodud nakkusjuhtudega.

„Need ei ole inimesed, kes tooksid haigust sisse Aafrikast, Euroopast või Aasiast,“ märkis Irja Lutsar. „Meie oma HIV-positiivsed nakatavad uusi inimesi,“ jätkas Radko Avi.

Miks see teadmine oluline on? Teades, millise emakeele, elukohaga ja vanusega inimeste hulgas viirus levib, on võimalik teha sellest lähtudes ennetustööd. Piltlikult öeldes ei ole kasu Lääne-Eestile suunatud eestikeelsest ennetuskampaaniast, kui enamik uusi nakkusi on Harjumaal ja Ida-Virumaal.

„Ei ole mingit mõtet teha ilusat eestikeelset filmikest HIV-i ennetusest, kui see populatsioon ei saa esiteks eesti keelest aru või kellel ei ole üldse võimalik seda filmi vaadata,“ selgitas Lutsar. Ennetustöö on HIV-i epideemiale odavaim ja tõhusaim lahendus, leiavad teadlased.

Paratamatult levib HI-viirus praegu juba algsest levikurühmast ehk süstivate narkomaanide hulgast ka ülejäänud elanikkonna hulka.

Radko Avi kirjeldas, et kui epideemia algusaastatel levis viirus süstitavaid narkootikume kasutavate inimeste hulgas, siis praegu on üle poole uutest nakatumisjuhtudest hoopis seksuaalse kontakti teel.

Uudse testi arendamine

Senised HIV nakkuse kestvust määravad testid on suunatud peamiselt Lääne-Euroopas enim levinud HI-viiruse alatüüpide tuvastamiseks. Nende testidega jääb seega alati väike võimalus, et test ei anna päris õigeid tulemusi Eestis leviva CRF06_cpx alatüübi kohta.

Tartu ülikooli HIV uurimisrühma teadlastel on aga väljatöötamisel uudne test, mis ei sõltu HIV-i alatüübist ning mis suudab väga täpselt ära öelda, millal inimene nakatus.

Selleks järjendatakse konkreetse inimese veres olevad paljude HI-viiruste genoomid. Kuna HI-viiruse geneetiline materjal muutub aja jooksul mitmekesisemaks, on võimalik selle põhjal võimalik öelda kui kaua on see inimene olnud nakkuse kandja.

Kui antikehade testiga saab määrata, kas tegu on varajase või hilise nakkusega, siis uue ehk geneetilise materjali mitmekesisuse testiga võiks aasta täpsusega öelda, kui kaua on inimene nakatunud olnud.

„Mingis mõttes on see samm edasi personaalmeditsiinis. Kui muidu räägitakse isiku- või patsiendipõhisest personaalmeditsiinist, siis praegusel juhul võime rääkida isikute viiruste personaalsest uurimisest,“ kirjeldas Avi.

Praegu jooksevad Eesti teadlased võidu paljude suurte rahvusvaheliste genoomikakeskustega. Muul maailmal on lisaks HIV-ile ka mitmeid muid konkureerivaid haigusi, mille testimine arendamist vajab, mistõttu ehk taolist testi ei püüa keegi arendama hakata. Eesti jaoks on aga HIV-i levik väga aktuaalne teema ning arendatav test oleks maailmas uudne ja võiks pakkuda tubli konkurentsi praegu olemas olevale antikeha-põhisele testile.

Testi arendamise tarvis on teadlased taotlenud erinevaid grante, lootuses teha uuringut senisest kiiremini ja suurema rühmaga.

Kas teadsite, et:

  • HIVi andmekogus on registreeritud ligikaudu 70 protsenti Eesti HIV-positiivsetest.
  • Arvuliselt enim on HIV-positiivseid Tallinnas, kuid suhtarvuna elanikkonda on HIV-positiivseid enim Ida-Virumaal.
  • 40 protsenti 2013. aastal nakatunutest olid viiruse saanud viimase viie kuu jooksul.

*Sel teemal on teadlastel ilmumisel artikkel teadusajakirjas.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?