Ühe minuti loeng: mis on kultuurilised suurandmed ja kuidas need publiku huviga mängivad? ({{commentsTotal}})

Kultuuriliste suurandmete all mõeldakse erinevaid andmeliike. Toore kultuuriandmestiku all mõeldakse neid hiiglaslikke koguseid digitaalset sisu, mida tänapäeval kõikjalt leida võib. Siia kuulub miljardeid tunde video- ja helisalvestisi ning miljardeid lehekülgi tekstide, piltide ja fotodega, mida on kas digitaalselt töödeldud või mis ''sündisid'' juba digitaalsena.

Metaandmed on teave selle eelneva andmestiku kohta. Metaandmed näitavad, millest sisu kõneleb ja kust seda leida. Meta-andmete abil on lihtne sisu taaskasutada. Metaandmestiku kõrge kvaliteedita on kultuurilised suurandmed kasutuskõlbmatud. Metaandmeid loovad traditsiooniliselt arhiivide, raamatukogude ja muuseumide – ehk mäluasutuste – eksperdid.

Lisaks metaandmestikule, mis annab kultuurisisule konteksti ja teeb selle leitavaks, teatakse ka ühte teist metaandmestiku liiki. Seda kutsutakse üldiselt sõnaga suurandmed (big data). Suurandmete all mõeldakse sisu kasutamise kohta käivat informatsiooni. Kes kasutas seda sisu? Mida nad selle sisuga peale hakkasid? Kui me kasutame andmeid internetis, jääb sellest jälg. Me vajutame Facebookis pildile ''meeldib'', lisame uudisteartiklile kommentaari, edastame või soovitame mõne saate linki või muudame muusikapala. Kogu see tegevus loob ''kultuurilisi suurandmeid''.

Digimeedias on suurandmete kasutamine ühishüve. Publiku ja tema meediakasutuse info on elulise tähtsusega, eriti just turundajatele. Kuigi informatsioon kultuurilise sisu tarbijate kohta ei ole iseenesest uus, on meil tänapäeval enneolematult palju andmeid online-sisu tarbimise ja tarbijate kohta – suurandmeid.

Suurandmete põhiline mure on aga selles, et enamus andmeid kuulub paarile suuremale e-teenuse pakkujale – Google, YouTube, Facebook ja Twitter. Need ettevõtted domineerivad meediaturul, kuna neil on suurimad platvormid internetis. Tänu võrgustikuefektile meelitavad suured platvormid enim kasutajaid, kuna üksikisiku kasu võrgustikust on otseselt seotud võrgustiku kasutajate arvuga. Mida rohkem inimesi kasutab Facebooki, seda suurem väärtus on Facebookil iga kasutaja silmis.

Eelnevaga seonduvalt teeb muret ka see, et suured ettevõtted ei ole väga läbipaistvad oma andmetega kauplemise osas, ega ka selle osas, kuidas andmetega kauplemine mõjutab teenuseid, mille abil meie tarbijate ja kodanikena oma igapäevaseid otsuseid langetame.

Euroopa Liit võttis hiljuti vastu regulatsiooni, milles sätestati minimaalsed tingimused üksikisiku andmete kaitseks. Üks tingimus kohustab kasutajat teavitama sellest, kuidas tema andmeid kasutatakse. Sellest hoolimata on vaja palju rohkem algatusi, et muuta andmekauplemine läbipaistvaks ja teavitada ühiskonda laiemalt sellest, kuidas andmekauplemine ja –turg mõjutab teadmisi ja kultuuriteenuseid Euroopas ja väljaspool.

Septembri lõpus, 29.-30. septembril toimub rahvusvaheline konverents "Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity", mis keskendub kultuuri digiteerimisega kaasnevatele võimalustele ja väljakutsetele. Esinevad valdkonna tippeksperdid - õpetlased, aktivistid, ettevõtjad ja poliitikategijad - enam kui tosinast Euroopa riigist. Konverents leiab aset Tallinna ülikoolis ja on inglise keeles. Kõik ettekanded ja arutelud vahendatakse eesti keelde. Vaata lisainfot ja registreeri end siin.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.