Tehisvalgus segab rasvatihase und ({{commentsTotal}})

Ka rasvatihasel võib tekkida unevõlg.
Ka rasvatihasel võib tekkida unevõlg. Autor/allikas: Frans Persoon / flickr.com

Sügise edenedes muutuvad ööd pikemaks ning linnades lülitub tänavalgustus tööle üha varem. See kumab sisse paljudest akendest, häirides õhtust uinumist. Aknakatete abil saame meie oma magamistoad pimedamaks teha, kuid mida peavad tegema linnud, kel pole võimalust ööseks pesaõõnsuse ava kardinaga sulgeda ning kelle und asulate tänavavalgustus segab?

Loomade ööpäeva rütm käib enamasti päikese järgi – et oleks jaksu järgmisele päevale vastu astuda minnakse õhtul päikese loojudes magama ja hommikul tõustakse vara. Öise valgustuse negatiivsed mõjud lindudele ja teistele loomadele olid teada: näiteks hakkavad linnalinnud hommikuti varem laulma, sest nende jaoks saabub hommik metsas elavate liigikaaslastega võrreldes märksa varem. Siiski puudusid teadmised lindude une ja tehisvalgustuse seostest ning vastus küsimusele, kas asulates elavate lindudel on ka uni rahutu ja hommikul ärkamine raske?

Lindude une sõltuvust tehisvalgustusest uuris rühm Belgia teadlasi rasvatihaste kaasabil. Pesitsemise ajal paigaldati pesakasti infrapunakaamera ja väike pesakasti sisemust valgustav LED-lamp. Uuringuga alustati ajal, mil pesas olid kümne päeva vanused pojad ja emaslinnud käisid veel pesakastides ööbimas. Pesakastides toimuvat jälgiti kolmel järjestikusel ööl – esimesel ja kolmandal ööl lasti lindudel rahulikult magada, teisel ööl põles aga pesakastis lamp.

Lindude öist käitumist ja unerütmi jälgides jõuti järeldusele, et öine lisavalgustus tugevusega 1,6 luxi mõjutab lindude und märkimisväärselt. Esimese ööga võrreldes saabusid teisel ööl, mil lamp põles, emaslinnud pesakasti küll samal ajal, kuid uinusid keskmiselt 95 minutit hiljem ja ärkasid hommikul 74 minutit varem. Tavapäraselt lahkuvad rasvatihased pesakastist päikesetõusul, et kogu päev maksimaalselt poegade toitmisele kulutada, kuid tehisvalgus segas lindude ööpäevast rütmi ja sundis nad pesakastist lahkuma ajal, mil väljas oli alles pime.

Kokkuvõtteid tehes selgus, et valgustatud tingimustes magasid linnud 56% vähem kui normaaltingimustes. Tavapärane unetsüklite kogupikkus öö jooksul oli veidi alla nelja tunni, lambi põledes said nad magada aga napilt poolteist tundi. Seejuures ei muutunud lindude unetsüklite pikkused (kui uni peale tuli, magati sama pikalt kui harilikult), vaid pikenesid ärkvel oldud perioodid. Öösel lambi põledes olid ka pojad aktiivsemad ja mangusid toitu tavapärasest rohkem. Sellised äärmuslikud unerežiimi muutused on aga organismile kurnavad, seepärast magasid emaslinnud kolmandal jälgitud ööl unevõlga ehk esimesest ööst 25% rohkem.

Uuringu tulemused viitavad selgelt, et tehisvalgusel on negatiivsed mõjud lindude unele, mis omakorda võib mõjutada pesitsuse edukust. Näiteks võib tavapärasest aktiivsem öine poegade toidumangumine äratada kiskjate tähelepanu. Samuti võib unevõlg mõjutada vanalinnu võimekust poegade eest hoolitseda.

Meil pesitsevad rasvatihased ei ole pesitsusperioodil ilmselt nii suurel määral tehisvalguse poolt mõjutatud kui Belgias, sest ööd on meil sel ajal veidi lühemad ja valgemad. Siiski pole väga tark tegu lindude pesakasti otse tänavavalgustusposti külge panna.

Tartu ülikooli linnuökoloogi Marko Mägi teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu veebipesas eoy.ee.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.