Pluuto süda tuksub ({{commentsTotal}})

Planeediteadlased analüüsivad seniajani andmeid, mille oma mullusel kiirel möödalennul kääbusplaneet Pluutost kogus ja Maale saatis NASA kosmosesond New Horizons.

Kindlasti on paljud meist pildi peal näinud Pluuto pinnal laiuvat suurt heledat südamekujulist laiku. Teadlased said üsna kohe aru, et tegu on hiiglasliku lämmastikujää liustikuga, aga nüüd on nad välja nuputanud, kuidas see sädelev pinnavorm tekkis.

Prantsuse teadlased simuleerisid arvutimudelil Pluuto ajalugu ja tulevikku umbes 50 000 aasta ulatuses. Selgus, et tegu on jää kogunemiskohaga, kuhu hea voolavusega lämmastikujää on ümberkaudsetelt aladelt ajapikku kokku valgunud. Südame terviklikum pool katab seejuures Sputniku madalikku, mis on ümbritsevatest aladest umbes neli kilomeetrit madalam. Lisaks lämmastikujääle leidub seal rohkesti ka süsinikmonoksiidijääd, aga ka metaanijääd.

Tanguy Bertrand ja Francois Forget Pariisis asuvast Pierre ja Marie Curie ülikoolist kirjutavad ajakirjas Nature, et tegu on tõenäoliselt väga püsiva moodustisega, mis tekkis arvatavasti kohe, kui Sputniku madalik tekkis ja jääb kestma ka tulevikus. Kuid liustiku ääred tõenäoliselt aeg-ajalt laienevad ja siis jälle taanduvad mõnesaja kilomeetri ulatuses, nii et Pluuto süda justkui ka tuksub.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.