Laev kannab merekultuuri ({{commentsTotal}})

Osake Eesti merendusloost – Eesti mereväe kunagine lipulaev Admiral Pitka. Aastast 2000 mereväele kuulunud laev arvati 2013. aastal teenistusest välja ning lammutati.
Osake Eesti merendusloost – Eesti mereväe kunagine lipulaev Admiral Pitka. Aastast 2000 mereväele kuulunud laev arvati 2013. aastal teenistusest välja ning lammutati. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Meremuuseumi ekspositsioonisaali sisenedes torkab selle ukse kõrval silma merevärvi puitkilp sellele kinnitatud rooliratta ja tekstiga "Mered lahutavad mandreid, kuid ühendavad rahvaid". Sel lakoonilisel tekstil on sügav tähendus, sest meretaguste rahvaste ühendamine toimus ja toimub tänapäevalgi meretranspordi kaudu, laevade abil. Laev oli ja on kultuurikandja

Laevahukkude ja mitmesuguste mereõnnetuste kaudu said rannakülade lapsed linnalastest sadakond aastat varem teada, kuidas maitsevad apelsinid, päevast päeva kilu ja räime püüdvate rannakalurite söögilauale ilmusid aga Norra soolaheeringad, suhkur ja kohv ning Naissaare lootside piipudesse hästilõhnav Dobbelmanni tubakas. Enamgi veel, laev on ainus liiklusvahend, mille nimesildile kirjutab tänulik inimene oma pruudi, naise, lugupeetud kaasmaalase, kultuuritegelase, sõjaväelase või riigijuhi nime: „Juhan Smuul“, „Paul Keres“, „Kristjan Palusalu“, „Admiral Pitka“, „Lydia Koidula“ jne. See on ülim austus, mille vääriliseks sooviksid osutuda paljud meist. Selliseid inimnimelisi laevukultuurikandjaid sõidab meredel tuhandeid, kirjutab merearheoloog Vello Mäss ajakirjas Horisont.

Ligikaudu 150 aastat tagasi pidasid Kihnu laevaehitajad kohaseks maalida ühe vastvalminud kahemastilise kahvelkuunari kerele aluse nimeks "Neio Pauliina". Laev hukkus Liivi lahes 1910. aastal koos meeskonnaga, ent mälestus sellest Kihnu neiust elab merendusajalooraamatu lehekülgedel täpselt nii kaua, kuni leidub lugejaid.

Traagiline oli ka kolmemastilise mootorpurjeka "Lydia Koidula" saatus. 1951. aasta 26. novembril hälbis purjelaev 16 meeskonnaliikmega pardal tugevas tormis kursilt kõrvale ja sõitis Saaremaa looderannikul Suuriku panga kaljudele. Laev hukkus ja 10 meeskonnaliiget kaotas elu. Tallinna Siselinna kalmistu roheluses käiakse vahel vaatamas hauaplatsi, kuhu on maetud Emajõe ööbikuks kutsutud poetessi nimelise laeva üks tüürimeestest, radist, pootsman, kokk ja kaks madrust. Ka see, oma teenistuskohuste täitmisel hukkunud Eesti merelaevanduse laevnike mälestus, on lehekülg

Eesti merendusajaloost, kalmu merenduslik kujundus aga killuke merekultuurist

Omaette peatükiks merekultuuri vallas on laevailustused-puunikerdused, mis on kaunistanud roomlaste galeere, skandinaavlaste viikingilaevu, Hispaania ja Portugali karavelle, Hollandi Ida-India kaubalaevu, erinevate mereriikide galeoone, pinasse, fregatte ja liinilaevu. Tuntuimateks puunikerdusteks on purjelaevade vöörikaunistused – galioonikujud –, suurte sõjalaevade kõrged ahtrid kandsid ent värvitud ja kullatud sõdalaste puitfiguure. Stockholmi sadamas 1628. aastal ümber läinud ja põhja vajunud liinilaeva "Vasa" pardaid kaunistas vöörist kuni ahtrini ligi 700 erinevat figuuri.

Vello Mässi mõtteid laevadest kui merekultuuri kandvatest „piinakambritest“ saab lähemalt lugeda sügiseses Horisondis ilmunud loost „Merekultuur, selle olemus ja võlu“.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.