Kuidas Iraani šahh Eestis kuldmünte jagas   ({{commentsTotal}})

Iraani šahh Mohammad Reza Pahlavi ja tema abikaasa Farah' (paremal) kohtumine Nõukogude Liidu juhi Leonid Brežneviga Moskvas 1970. aastal. Autor: Wikimedia Commons

Iraani šahhi Mohammad Reza Pahlavi külaskäik Nõukogude Eestisse 1972. aasta oktoobris on meie lähiajaloos tähelepanu vääriv sündmus. Seda juba ainuüksi seetõttu, et väljastpoolt tollast idablokki sattus riigijuhte siia harva.

Kuningliku paari visiidi ajalt tähistati 14. oktoobril ka keisrinna Farah Pahlavi sünnipäeva. Näiteks Sakus Eesti maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise instituudi näituste paviljonis esines keiserlikule paarile sel puhul Saku 8-klassilise kooli puhkpilliorkester. Klarnetil musitseerinud Urmas Johandi mälestuste kohaselt mängiti siis šoti rahvaviisi ''Auld Lang Syne''. Lisaks kingiti keisrinnale sünnipäevaks korv paradiisilinnulilledega, mille ta küll kahjuks instituudi saali maha unustas. Šahhipaar tegi ka sissekande instituudi külalisteraamatusse, kirjutab Tartu ülikooli doktorant Andreas Johandi ajakirjas Horisont.

Näituste paviljonis serveeriti kaugetele külalistele ka kohalikke õunu, mida paluti aga kõigepealt Saku inimestel endil maitsta – veendumaks, et õunad mürgised pole.

Keisrinna sünnipäevapidu jätkus Mustamäel Kännu Kuke restoranis. Algselt pidi õhtusöök toimuma restoranis Astoria, aga kõrged ülemused Moskvast pidasid keldris asuvat restorani kroonitud peadele sobimatuks. Nagu idamaades kombeks, jagas keisripaari esindaja õhtusöögi järel restorani töötajatele kuldmünte, mis ajas ärevusse kõike valvsa pilguga jälginud julgeolekutöötajad. Kui esialgu otsustati julgeolekus, et mündid tuleb töötajate käest ära võtta, mõeldi viimaks siiski ringi – töötajad võisid mündid küll endale jätta, aga ainult tingimusel, et nad kõrgete külaliste kingitusest kellelegi ei räägi ega münte kellelegi ei näita.

Mis asjaoludel Iraani šahh üldse Eestisse sattus? Sellest saab lähemalt lugeda sügiseses Horisondis ilmunud loost ''Kui šahh Eestis õunu sõi ja kuldmünte jagas''.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.