Tuvid tunnevad sõnu ({{commentsTotal}})

Tuvisid on ammusel ajal kasutatud kirjakandjatena, aga nüüd tuleb peaaegu vaat et välja, et võibolla võis mõni tuvi oma kantava kirja ise ka läbi lugeda. See on muidugi väike liialdus, aga rühm Uus-Meremaa ja Saksa teadlasi eesotsas Damian Scarfiga Dunedinis paiknevast Otago ülikoolist õpetas neli kodutuvi (Columba livia) ära tundma tervet hulka kirjutatud sõnu.

Kuid enamgi veel, need õpetatud tuvid hakkasid seepeale vahet tegema ka suvalistel tähejadadel ja neile veel tundmatutel, kuid inglise keeles päriselt olemas olevatel sõnadel.

Iga tuvi õppis kõigepealt ära tundma 26 kuni 58 neljatähelist sõna, mida näidati neile arvutiekraanil. Ja kui siis näidati uusi tähekombinatsioone, millest mõned olid pärissõnad ja teised mitte, siis oskasid tuvid neil kahel päris hästi vahet teha. Iga keele sõnades on mõned tähekombinatsioonid loomuomased ja mõned teised lausa välistatud ning tuvid tegid neil juhtumitel vahet statistilisest juhusest täpsemini.

Scarf ja kaasautorid kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et tuvide nägemistalitlus, mille evolutsioon lahknes inimese nägemistalitluse evolutsioonist üle 300 miljoni aasta tagasi, võib seega üsna edukalt hakkama saada millegi nii inimlikuga kui kirjutatud sõnade õigekirja tunnetus.

Kuigi sõnade tähendusest, ega ka sellest, et sõnadel tähendus üldse olla võiks, tuvid tõenäoliselt midagi ei aimanud, annab uuringutulemus tuge teooriale, et inimese lugemisvõime on kujunenud sellest, et mõni nägemissüsteemi osis, mis algselt on tegelenud mõne meie argiümbruse aspekti visuaalse analüüsiga, on tänapäeva nõuetele vastavalt ümber kohanenud ja leiab nüüd kasutamist kirjamärkide töötlemisel.


Teadlase kommentaari annab pühapäeval, 18. septembril kell 15.05 Vikeraadios eetrisse minevas saates ''Labor'' kosmoloog Elmo Tempel. Etnobotaanikute uuematest töödest räägivad saates etnobotaanikud Renata Sõukand ja Raivo Kalle. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab majandusteadlase Tõnu Puu raamatut "Kunst, teadus ja majandus".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.