Eesti noormees pälvis noorte teadlaste konkursil ESA eriauhinna
Päris füüsikas ei ole vigu. Küll aga on võib vigu ette tulla matemaatikas, siis kui teadlased teevad füüsika kohta arvutusi. Kristjan Kongas tegi sel kevadel gümnaasiumi lõpu uurimusena kõrgemal matemaatikal tugineva simulatsioonimudeli, mis selliseid vigu aitab vältida. Eelmisel nädalal Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil EUCYS pälvis Kongas töö eest Euroopa Kosmoseagentuuri eriauhinna.
Kui kaks tähte tiirlevad ümber üksteise, siis kiirgavad nad gravitatsioonilisi laineid ja tänu sellele läheneb nende orbiit üksteisele. Selle tagajärjel põrkuvad tähed lõpuks üksteisega kokku. Nii avas Kongas oma teadustöö olemust.
Noormees kirjutas oma uurimistöö raames programmi, mis kirjeldab, kuidas see kokkupõrge täpselt toimub. Tegu on füüsikaga, mis eeldab siiski päris keerulist matemaatikat. See oligi kogu töö juures peamine keerukus.
Selliste programmide puhul, mis arvutavad füüsikalisi protsesse, on probleemiks asjaolu, et need võivad minna ebastabiilseks. “See tähendab, et tekivad nähtused, mida füüsikas reaalsuses ei ole, kuid arvutuslike vigade tõttu need esinevad,” selgitas Kongas.
Seesuguseid simulatsioone tehakse, kuid Kongase töö oli eriline kuna uuris, kuidas tekivad arvutustes vead ja kuidas neid vältida. Lihtsalt öeldes, kuidas teha arvutused nii, et vältida ebastabiilsust.
“Sellised simulatsioonid on olulised selleks, et näiteks gravitatsioonilaineid reaalsuses mõõta ja tuvastada. Viimasel aastal on gravitatsioonilaineid tuvastatud kahel korral ja see on olnud võimalik just tänu taolistele arvutiprogrammidele.
“Need võimaldavad reaalselt mõõdetud signaali võrrelda arvutitega ennustatud signaalile,” rääkis Kongas. Seega on Kongase arvutused üks töövahend astronoomidele, kes taolisi simulatsioone teevad.
Näiteks võimaldab see saada informatsiooni mustade aukude põrkumise kohta ja võimaldab neid tuvastada. “Aga selle kohta ei ole tegelikult teada ühtki teist sellist meetodit. See on esimene meetod, mis on kindel ja mida saab täielikult usaldada,” rääkis Kongas.
Kevadel lõpetas Kongas Tallinna reaalkooli ning otsustas vahepealse aasta kasutada ajateenistuses käimiseks. Kas, mida ja kuhu edasi õppima minna, ei ole Kongas veel päris täpselt otsustanud.
Üks põhjus, miks Kongas ülikoolivalikut edasi lükkab, on päris proosaline: ülikoolis ei ole täpselt sellist eriala, mis vastaks tema huvile. Lisaks sõltub ülikoolivalik natuke sellest, kuidas noorele õppida meeldib. Kuna mitme tippülikooli materjalid on internetis vabalt kättesaadavad ning kuna Kongasele sobib iseõppimine rohkem, eelistab noormees pigem omal käel õppida.
Seda võimalust kasutas ka Kongas ka oma keskkoolilõpu uurimust kirjutades. Teadmisi erirelatiivsuse kohta, mis on üldrelatiivsusest üksjagu lihtsam, läks tarvis ka olümpiaadidel.
“Aga üldrelatiivsus, mida siin oli vaja, seda ma hakkasin internetist otsima, sest seda tundus huvitav õppida. Mõni materjal ei tundunud väga hea, aga mõni oli päris hea. Osade heade ülikoolide materjalid on kõik internetis olemas. Näiteks Cambridge’i ülikooli materjalid on ülikool ise üles pannud ja neid saab siis kasutada.”
Need materjalid on Kongase sõnul üldjuhul päris hästi arusaadavad. Seega kui huvi on, ei takista õppimist ka see, kui ülikooli ei kuulu.
Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurssi (EUCYS) korraldab Euroopa Komisjon alates 1989. aastast. Järgmisel aastal toimub võistlus Tallinnas.