Õpilasuurimuses välja töötatud keemiat on kasutatud juba kahes teadusartiklis ({{commentsTotal}})

Anton Konovalov Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil.
Anton Konovalov Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil. Autor/allikas: Kamil Belinski

Keemia valdkonnas esindas Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil Anton Konovalov, kes töötas oma uurimistöö käigus välja sünteesistrateegia aine jaoks, mis tunneb ära kindla inimese ensüümi.

See ensüüm on haspin, mis kuulub proteiinkinaaside hulka. Need ensüümid on väga tähtsad, kuna reguleerivad väga suurt osa protsessidest, mis inimese organisimis toimuvad.

Kui proteiinkinaasid on liiga aktiivsed, võib see põhjustada näiteks vähki või Alzheimeri tõbe. Aine, mida Konovalov üritas sünteesida, on inhibiitor, mis blokeerib fosforüülimist.

Haspini aktiivsus tõestati võrdlemisi hiljuti ja seetõttu ongi vaja aineid, mille abil saaks haspinit uurida. Konovalovi ülesanne oli arendada sünteesistrateegia aine jaoks, mis tunneks ära kindla ensüümi ehk eelmainitud haspini.

See on oluline, kuna proteiinkinaaside ebanormaalne aktiivsus või vead sünteesis võivad põhjustada vähki või Alzheimeri tõbe. Taolisi sonde, nagu töötas välja Konovalov, on võimalik tulevikus kasutada näiteks diagnostikas, et uurida proteiinkinaasi.

Tema töö pealkirjas sisalduv “haspin-selektiivne ja kõrge afiinsusega” tähendab seda, et sond reageerib ainult haspinile ning on kõrge sidumisvõimega just selle ensüümi suhtes.

Anton Konovalov tegi Hugo Treffneri gümnaasiumi abituriendina Konovalov oma uurimistöö sel kevadel Tartu ülikooli keemikute juhendamise all. Praeguseks on tema uurimistööd kasutatud kahes teaduspublikatsioonis.

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurssi (EUCYS) korraldab Euroopa Komisjon alates 1989. aastast. Järgmisel aastal toimub võistlus Tallinnas.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: