Õpilasuurimuses välja töötatud keemiat on kasutatud juba kahes teadusartiklis ({{commentsTotal}})

Anton Konovalov Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil.
Anton Konovalov Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil. Autor/allikas: Kamil Belinski

Keemia valdkonnas esindas Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil Anton Konovalov, kes töötas oma uurimistöö käigus välja sünteesistrateegia aine jaoks, mis tunneb ära kindla inimese ensüümi.

See ensüüm on haspin, mis kuulub proteiinkinaaside hulka. Need ensüümid on väga tähtsad, kuna reguleerivad väga suurt osa protsessidest, mis inimese organisimis toimuvad.

Kui proteiinkinaasid on liiga aktiivsed, võib see põhjustada näiteks vähki või Alzheimeri tõbe. Aine, mida Konovalov üritas sünteesida, on inhibiitor, mis blokeerib fosforüülimist.

Haspini aktiivsus tõestati võrdlemisi hiljuti ja seetõttu ongi vaja aineid, mille abil saaks haspinit uurida. Konovalovi ülesanne oli arendada sünteesistrateegia aine jaoks, mis tunneks ära kindla ensüümi ehk eelmainitud haspini.

See on oluline, kuna proteiinkinaaside ebanormaalne aktiivsus või vead sünteesis võivad põhjustada vähki või Alzheimeri tõbe. Taolisi sonde, nagu töötas välja Konovalov, on võimalik tulevikus kasutada näiteks diagnostikas, et uurida proteiinkinaasi.

Tema töö pealkirjas sisalduv “haspin-selektiivne ja kõrge afiinsusega” tähendab seda, et sond reageerib ainult haspinile ning on kõrge sidumisvõimega just selle ensüümi suhtes.

Anton Konovalov tegi Hugo Treffneri gümnaasiumi abituriendina Konovalov oma uurimistöö sel kevadel Tartu ülikooli keemikute juhendamise all. Praeguseks on tema uurimistööd kasutatud kahes teaduspublikatsioonis.

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurssi (EUCYS) korraldab Euroopa Komisjon alates 1989. aastast. Järgmisel aastal toimub võistlus Tallinnas.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.