Herned toidavad päevas sadu miljoneid suid   ({{commentsTotal}})

Vigna ehk lehmaherne perekonda kuuluvad mungoa seemned, mida kasutatakse idandatult näiteks salatites. Autor: Rasbak/Wikimedia Commons

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonil (FAO) on tavaks kuulutada igal aastal üks põllumajanduses viljeldav taim või taimede grupp aasta toidutaimeks. Sel aastal on järg jõudnud kaunviljade kui väga olulise valguallika kätte.

Näiteks põldherne kodumaaks loetakse Etioopiat, Vahemeremaid ja Lähis-Ida. Vanimad leiud pärinevad Kreekast, Süüriast, Türgist ja Jordaaniast. Egiptusest, Niiluse deltaaladelt pärinevad leiud on dateeritud aastaisse 4800–4400 eKr. Gruusia leiud ulatuvad 5000 aasta taha. Umbes 4000 aasta vanuseid herneste leide on teada ka Pakistanist, Afganistanist ja Indiast, kirjutab Maaülikooli dotsent Taimi Paal ajakirjas Horisont.

Põldhernes on aastasadade jooksul päästnud inimkonda suurtest näljahädadest. Kuna ta on külmema kliimaga kohastunud kaunvili, on Põhja-Euroopa rahvad hernest juba mitusada aastat kultiveerinud. Toidutaimena on hernes olnud väga olulisel kohal ka Eestis. Siinmail keedeti sellest hernesuppi ja mõnel pool tehti ka hernetampi või -putru. Hernesupp on tänapäevalgi armastatud ja toitev roog.

Vigna ehk lehmahernes on soojamaa kaunvili, mille suhteliselt peenikesed kaunad võivad kasvada kuni meetri pikkuseks. Vigna looduslik levila on Lääne-Aafrikas, põhimiselt Ghanas. Arvatakse, et vigna jõudis IdaAasia lõunaossa umbes 2300. aastal eKr. Kirjalikud andmed vigna kultiveerimise kohta pärinevad 300. aastast eKr. Põhja-Ameerikasse jõudis see kaunvili koos orjakaubandusega.

Vigna on tuntud oma põuakindluse poolest, mistõttu teda kasvatatakse troopiliste maade poolkõrbealadel. Taim lepib väga huumusvaese mullaga, milles annab tooni liiv. Sellistes kasvukohtades aitavad tal kasvada õhulämmastikku siduvad mügarbakterid. Madalale hektarisaagile vaatamata on vigna ligi 200 miljoni inimese igapäevatoit. Lisaks on vigna haljasmass ja terad oluline toit koduloomadele.

Eestis saab vignat roheliste kaunade jaoks kasvatada kasvuhoones ning soojal suvel võivad seal valmida ka seemned. Avamaal ei taha vigna kasvatamine seevastu õnnestuda isegi soojal suvel.

Miks on kasulik kaunvilju süüa? Seda saab lähemalt lugeda sügises Horisondis ilmunud Taimi Paali loost „Kaunviljad toidavad rahvaid“.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.