Herned toidavad päevas sadu miljoneid suid   ({{commentsTotal}})

Vigna ehk lehmaherne perekonda kuuluvad mungoa seemned, mida kasutatakse idandatult näiteks salatites.
Vigna ehk lehmaherne perekonda kuuluvad mungoa seemned, mida kasutatakse idandatult näiteks salatites. Autor/allikas: Rasbak/Wikimedia Commons

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonil (FAO) on tavaks kuulutada igal aastal üks põllumajanduses viljeldav taim või taimede grupp aasta toidutaimeks. Sel aastal on järg jõudnud kaunviljade kui väga olulise valguallika kätte.

Näiteks põldherne kodumaaks loetakse Etioopiat, Vahemeremaid ja Lähis-Ida. Vanimad leiud pärinevad Kreekast, Süüriast, Türgist ja Jordaaniast. Egiptusest, Niiluse deltaaladelt pärinevad leiud on dateeritud aastaisse 4800–4400 eKr. Gruusia leiud ulatuvad 5000 aasta taha. Umbes 4000 aasta vanuseid herneste leide on teada ka Pakistanist, Afganistanist ja Indiast, kirjutab Maaülikooli dotsent Taimi Paal ajakirjas Horisont.

Põldhernes on aastasadade jooksul päästnud inimkonda suurtest näljahädadest. Kuna ta on külmema kliimaga kohastunud kaunvili, on Põhja-Euroopa rahvad hernest juba mitusada aastat kultiveerinud. Toidutaimena on hernes olnud väga olulisel kohal ka Eestis. Siinmail keedeti sellest hernesuppi ja mõnel pool tehti ka hernetampi või -putru. Hernesupp on tänapäevalgi armastatud ja toitev roog.

Vigna ehk lehmahernes on soojamaa kaunvili, mille suhteliselt peenikesed kaunad võivad kasvada kuni meetri pikkuseks. Vigna looduslik levila on Lääne-Aafrikas, põhimiselt Ghanas. Arvatakse, et vigna jõudis IdaAasia lõunaossa umbes 2300. aastal eKr. Kirjalikud andmed vigna kultiveerimise kohta pärinevad 300. aastast eKr. Põhja-Ameerikasse jõudis see kaunvili koos orjakaubandusega.

Vigna on tuntud oma põuakindluse poolest, mistõttu teda kasvatatakse troopiliste maade poolkõrbealadel. Taim lepib väga huumusvaese mullaga, milles annab tooni liiv. Sellistes kasvukohtades aitavad tal kasvada õhulämmastikku siduvad mügarbakterid. Madalale hektarisaagile vaatamata on vigna ligi 200 miljoni inimese igapäevatoit. Lisaks on vigna haljasmass ja terad oluline toit koduloomadele.

Eestis saab vignat roheliste kaunade jaoks kasvatada kasvuhoones ning soojal suvel võivad seal valmida ka seemned. Avamaal ei taha vigna kasvatamine seevastu õnnestuda isegi soojal suvel.

Miks on kasulik kaunvilju süüa? Seda saab lähemalt lugeda sügises Horisondis ilmunud Taimi Paali loost „Kaunviljad toidavad rahvaid“.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.