Troopilise viiruse vastu aitab levinud tinktuur ({{commentsTotal}})

Dengue`i palavik võib tekitada tugevaid pea- ja liigesevalusid Autor: Wikimedia Commons

Kevadel Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Maris Sala uuris võimalust, kuidas pidurdada troopilise chikungunya viiruse paljunemist apteegis käsimüügis oleva toidulisandiga. Tegu oli sedavõrd hea uuringuga, et praegu võistleb teadustöö teiste Euroopa parimate noorte teadlaste uuringutega.

Maris Sala uuris chikungunya viirust ehk lühidalt CHIKV-d. See viirus levib Lõuna- ja Ladina-Ameerikas ning viimastel aastatel on see hakanud epideemiliselt levima. Ainuüksi 2016. aastal on Lõuna- ja Kesk-Ameerika riikides diagnoositud CHIKV nakkus 16 653 inimesel, haigus levib jõudsalt ka Põhja-Ameerikasse ning ilmselt on tänavu nakatujaid üle 20 000.

Mida see tähendab? See tähendab, et viirus levib kõikjale, kus tal on eluks vähegi soodsad tingimused. Tekkis küsimus, kas ka Eestis? Ei, Eestis see viirus ei levi, kuna siin ei ela Aedes aegypti ehk metsasääski. Küll aga võivad siinsed inimesed selle viiruse kaasa tuua reisilt riikidest, kus see haigus levib.

Aga lähme tagasi Maris Sala juurde. Tegelikult ei uurinud ta CHIKV viirust, vaid viisi, kuidas takistada viiruse paljunemist.

Taimset ürdisegu Carmolis saab osta Eestis ja enamikus Euroopa riikidest igast apteegist. See sisaldab kümmet erinevat taime ning etanooli ehk lihtsamalt öeldes on tegu ravimtaime alkoholtõmmisega.

Maris Sala tahtis aga teada, kas see tinktuur võiks peatada viiruse paljunemist.

Selleks, et mitte hakata läbi proovima erinevaid võimalikke ravimtaimede tõmmiseid, võttiski Sala katsetamiseks juba olemas oleva tinktuuri.

Kuna tinktuur sisaldab lisaks ravimtaimede eeterlikele õlidele ka 61 protsenti etanooli, oli oluline teada saada, kas viiruse paljunemisel on olulisem roll alkoholil või on mõju ka taimedel.

Esiteks tuleb välja tuua uuringu olulisim tulemus: Carmolis tinktuur tõepoolest peatab viiruse paljunemist. Rakukultuuril tehtud katsest nähtus, et viiruse paljunemist peatas ka lihtsalt etanool.

Kuid etanooli ja tinktuuri vahel esines statistiliselt oluline seos: tinktuur peatas viiruse paljunemist väga palju tõhusamalt kui lihtsalt etanool.

Seega on ravimtaimedel viiruse paljunemise peatamisel täita oluline roll.

Lisaks chikungunya viirusele aitab see tinktuur peatada ka kahe teise CHIKV-ga sarnaneva viiruse ehk Dengue palaviku ja Ross Riveri viiruste paljunemist.

Maris Sala toob siinjuures oma uuringu kriitikana välja, et kuigi tulemuste põhjal võiks oletada, et Carmoli tilgad aitavad eelmainitud troopiliste viiruste vastu, tuleb siiski rõhutada, et katsed tehti rakukultuuridel, mitte inimesel.

Selleks, et viiruse paljunemist pidurdada oli siiski tarvis päris suurt kontsentratsiooni tinktuuri.

Maris Sala jätkab oma õpinguid Taanis Aarhusi ülikoolis kognitiivsete teaduste erialal. “Seal on neurobioloogiat, filosoofiat, programmeerimist, lingvistikat, antropoloogiat ja psühholoogiat – seal on nagu kõike! Ta on päris keeruline ja ei ole üldse kaugel bioloogiast,” kirjeldab Sala.

Bioloogiat ei soovinud Maris Sala edasi õppida, kuna kartis, et ülikooliõpe oleks tema jaoks muutunud kordamiseks – ta on bioloogiat süvitsi õppinud juba 7. klassist alates. Lisaks tundus praegu interdistsiplinaarse eriala valik õigem. Sel erialal on võimalikud kõik ametid alates juhtimisest ja reklaamindusest kuni neuroloogia ja semiootikani.

Sala nentis, et ei eesti õpilastööde ega Euroopa noorte teadlaste konkursil (EUCYS) osalemine olnud tema jaoks eraldi eesmärk. Küll aga pakkus see esitlus väljakutse harjutada oma uurimistööst inglise keeles rääkimist – enne võistluse žürii ees rääkimist harjutas tüdruk oma kursusekaaslaste peal. Ilmnes, et nii mõndagi lihtsat asja on küllalt keeruline väljendada.

Lisaks peab Sala aga oluliseks võimalust näha, mida teiste riikide õpilased teevad ning sõlmida tutvusi inimestega üle maailma, üsna samal moel nagu teadlased teaduskonverentsil.

Euroopa noorte teadlaste konkurssi (EUCYS) korraldab Euroopa Komisjon alates 1989. aastast. Järgmisel aastal toimub võistlus Tallinnas.



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.