Kristjan Port: internetiaju külvab üheaegselt meelehärmi ja uut lootust
Internetist kui põnevast infokeskkonnast pole kindlasti kõiki võimalusi veel teadvustatud.
Kasutajate arvu ja nende probleemide kombineerumisel hakkab olukord sarnanema ühisele ajule, milles piitsutavad lisaks kõvahäälsele mõtlemisele ning sisemisele dialoogile tärkavad ka ennast vaated ning isegi intuitiivse mõtlemise püüdlused. Välja näevad need endiselt inimeste vaheliste sõnumitena, aga huvitav on just taoliste sõnumite sünni kollektiivne päritolu.
Värske näide mõneti tuttavast akadeemilise valskuse teemast tuleb Venemaalt, kus heaoluredelil ülespoole liikumisel püütakse tihi võtta ka tarkuse kaardiga. Sellele on siis kirjutatud ülikoolist saadud haridust kinnitavad sõnumid või koguni märge saadud teaduskraadist. Nädalavahetusel riigi parlamenti ehk duumasse püüavad pääseda mitmed teaduskraadiga isikud, kellest 33 puhul väidetakse, et nad on oma akadeemilise kraadi saanud petmise teel.
Selliselt väidab koondnimetuse ''Dissernet'' alla koondunud grupp aktiviste, kes kasutavad inforuumi mälu ning inimvõrgustikke nagu kunstlikku närvisüsteemi tuntumate tegelaste akadeemilistes saavutustes plagiaatide ja ostetud väitekirjade äratundmiseks. Ebamugavasse olukorda on sattunud muuhulgas kultuuriminister Vladimir Medinski, riigiduuma esimees Sergei Narõškin, lasteõiguste volinik Pavel Astakov ja hulganisti teisi 450-liikmelise parlamendi liikmetest ja sinna kandideerijatest.
Huvitava reaktsioonina pakkus endine haridus- ja teadusministri asetäitja Igor Fedjukin ajalehes Vedomosti, et liiga tõhusaks muutunud pettusega hangitud teaduskraadide tuvastamine vajab pidurdamist. Väidetavalt pidavat mitmete ülikoolide kraadikaitsmise nõukogud olema pahased ja õnnetud, kui poliitikutelt võetakse nende poolt väljakirjutatud kraadid.
Kavalaks lahendiks pakub endine hariduse ja teadusvaldkonna ametnik seadusparanduse, mille järgi saab petjalt kraadi ära võtta ainult juhul, kui tema poolt plagieeritud töö kuulutatakse selliseks kohtus. See tähendab, et näiteks väitekirju müüvad isikud peavad kaebama oma kliendi kohtusse, et nood on rikkunud kirjutaja autoriõiguseid. Seda ilmselt ei juhtu. Või kui juhtub, siis vastavalt tuntud telesaatele ''Nii juhtub ainult Venemaal''.
Teistsuguses näites püüab Elon Musk interneti kollektiivset aju rakendada intuitsioonipumbana küsides Twitteri vahendusel avalikkuselt, mis võis nende arvates põhjustada eelmisel kuul testimise käigus SpaceX raketi õnnetult lõppenud plahvatuse, kui lisaks raketile hävis veel selle lastiks olnud kümneid miljoneid dollareid maksnud sidesatelliit, millega plaanis Facebook pakkuda arengumaadele internetti.
Musk tunnistab, et juhtunu on osutumas neile 14-aastat kestnud projekti käigus kõige keerulisemaks probleemiks. Rakett plahvatas enne ametlikku starti teostatud rutiinse testimise ja kütuse lisamise käigus väljalülitatud mootorite ning ühegi soojusallika puudumisel. Olles omad seletused ammendanud, palub kuulus innovaator avalikkuse abi põhjuse välja mõtlemisel.
Tegemist on uue katsega nn massides peituva tarkuse nähtuse rakendamisel, mida populariseeris 2004. aastal avaldatud raamatus James Surowiecki. Raamatus kirjeldatakse mitmeid näiteid, milles ei suutnud eksperdid leida keerulistele probleemidele õiget lahendust, aga ekspertidest vähema ettevalmistusega iseseisvate indiviidide arvamuste koondtulemus osutus olevat tõele väga lähedal. Näiteks kõikide laadakülastajate, st nii laste kui lillekasvatajate jne arvamuse keskmise õigeks osutumine parimaks hinnatud pulli lihakere kaalu kohta, mida ei suutnud ära arvata isegi kohal viibinud lihunikud või siis ookeanipõhja kadunud allveelaeva asukoha leidmine avaliku arvamuse küsitluse tulemusel jne.
Elon Muski palgal olevate ekspertide aju ammendus ja võibolla jäi oma teadmiste pantvangi. Internetis on erineva kogemusega ja omavahel sõltumatuid teadmiste omanikke, kes samuti üksikult võttes täpset vastust ei oma, kuid tänu kellede pakutavate arvamuste abil joonistuvad välja omavahel kokku sobivate mõtete kogumikud. St ''internetiajult'' loodetakse leida vastus intuitiivsemalt, saamata täpselt aru, kuidas see tekib.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal