OECD raport: Eestis ei anna kõrgharidus tööturul piisavat palgalisa ({{commentsTotal}})

Praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite jätkumisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase.
Praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite jätkumisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase. Autor/allikas: http://i.dawn.com

Kui Euroopas saab kõrgharidusega inimene keskharidusega töötajast keskmiselt 52 protsenti kõrgemat palka, siis Eestis annab kõrgharidus vähem kui kolmandiku jagu suurema palga. See võib hakata tähendama, et inimestel pole tulevikus kõrghariduse omandamiseks enam piisavat motivatsiooni.

Täna esitletud OECD raport “Haridus lähivaates” toob taas välja, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal olnud ajalooliselt kõrge.

Kõrgharidusega täiskasvanuid on 38 protsenti, mis on veidi kõrgem OECD keskmisest 36 protsendist. Kõrgharituid on nii nooremate ehk 25–34-aastaste hulgas kui ka vanemates põlvkondades (55–64aastased), kellest on kõrgharidus 35 protsendil.

Samas annab aga raport hoiatava noodi: majanduslik tasuvus ja kõrghariduse kasumlikkuse madal tase Eestis võivad viia otsuseni jätta kõrgharidus omandamata. Teisisõnu ei anna kõrgharidus tööturul sedavõrd suurt palgalisa, et see motiveeriks inimesi õppima ülikoolis.

Värske haridus- ja teadusminister Maris Lauri ütles, et põhjusi selleks on mitu. „Üks on seotud sellega, et väga palju kõrgharidusega inimesi töötab ametikohtadel, mis ei eelda kõrgharidust. Kõrgharidust nõudvad ametikohad on kõrgema palgaga.“

Teise põhjusena toob Maris Lauri välja, et kindlasti on nende hulgas vanemaid inimesi, kes on hariduse omandanud nõukogude ajal ega tööta praegu erialasel tööl. Samuti on kõrgharitud noori, kes ei ole leidnud tööd, mis seda kõrgharidust nõuaks.

Vale valik kõrghariduses

„Me võime vaadata nii, et kvalifikatsioon ei ole piisav. Aga võib vaadata ka nii, et ettevõtted ei ole nii hästi kasutanud neid inimesi ära, kes meil on,“ ütles Maris Lauri ja lisas, et tema hinnangul on see probleem kahepoolne – ühed ei oska hinnata, mis neil on, teised ei oska pakkuda end suurema lisandväärtusega tööle.

Samuti võib põhjus olla ka selles, et inimesed on ülikooli õppima minnes teinud vale valiku.

Ometi tõi Maris Lauri raporti esitlusel välja, et eesmärk on tõsta õpetajate palk samale tasemele teiste kõrgharitud töötajate keskmise palgaga. Kui õpetajatelt eeldatakse nende töös samuti kõrgharidust, siis miks ei saa nad selle hariduse väärilist palka juba praegu?

Maris Lauri selgitas, et riiklik poliitika on viimastel aastatel sinna suunda liikunud ning see on nüüd võetud riiklikult eesmärgiks. „Meil on sinna tükk maad veel minna, aga oleme tükk maad kaugemale jõudnud kui suurem osa OECD riike.“

Eestis jätab üle 40 protsendi üliõpilastest kooli pooleli

OECD analüütik Daniel Sanchez-Serra tõi samuti välja, et kõrgharitute madalal palgatasemel on mitmeid põhjusi. Ühtlasi seondub sellega ka teine asjaolu, mille poolest Eesti OECD riikide hulgas silma torkab: meil on üks kõrgeim kõrghariduse katkestajate tase. Kolme aasta lõikes õppijaid või õppinuid vaadates torkab silma, et üle 40 protsendi kõrgkooli astunutest on oma õpingud katkestanud.

OECD keskmine kõrgharidustee katkestajate hulk on 70 protsendi lähedal.

Maris Lauri tunnistas samuti, et tasapisi hakkab süvenema probleem, et kõrgharidust ei suudeta lõpetada. Siin on erinevaid põhjusi, mis võib olla isikliku motivatsiooniga, aga ka faktiga, et õppimine katkestatakse tööle minemise tõttu, tõi Lauri välja.

Raportis tuuakse ühe väljavaatena esile, et praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite jätkumisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase. 2014. aastal oli bakalaureuseõppe üliõpilaste lõpetajate osakaal kättesaadavate andmetega riikide võrdluses madalaim ehk 51 protsenti.

Veel fakte värksest OECD raportist:

  • Olukorras, kus pooled õpetajad on üle 50aastased, on Eestil vaja õpetajaametisse meelitada uusi talente. Õpetajakoolituse õppekavade lõpetanute keskmine töötasu on võrreldes kõrgharidusega töötajate palkadega üks madalamaid.
  • Eestis on ajalooliselt olnud elanikkond kõrgelt haritud, nagu näitab 55–64aastaste kõrgharidusega elanike kõrge osakaal (35%) OECD keskmisega (26%) võrreldes. Samas on tõenäoline, et praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite säilimisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase.
  • 2014. aastal oli bakalaureuseõppe üliõpilaste lõpetajate osakaal kättesaadavate andmetega riikide võrdluses madalaim (51%).
  • Kutsekeskharidus on keskhariduse omandajate seas endiselt ebapopulaarne. Neil õppekavadel õpib ainult umbes kolmandik keskhariduse tasemel õppuritest, samas kui EL-i 22 riigis peaaegu pooled.
  • 2013. aastal moodustasid investeeringud 15% õppeasutuste kogurahastusest, mis on OECD riikide kõrgeim näitaja. Investeeringute suhteliselt kõrget taset saab seostada koolivõrgureformi käigus toimuva mahuka investeerimisega koolide infrastruktuuri. 


Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?