OECD raport: Eestis ei anna kõrgharidus tööturul piisavat palgalisa ({{commentsTotal}})

Praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite jätkumisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase.
Praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite jätkumisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase. Autor/allikas: http://i.dawn.com

Kui Euroopas saab kõrgharidusega inimene keskharidusega töötajast keskmiselt 52 protsenti kõrgemat palka, siis Eestis annab kõrgharidus vähem kui kolmandiku jagu suurema palga. See võib hakata tähendama, et inimestel pole tulevikus kõrghariduse omandamiseks enam piisavat motivatsiooni.

Täna esitletud OECD raport “Haridus lähivaates” toob taas välja, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal olnud ajalooliselt kõrge.

Kõrgharidusega täiskasvanuid on 38 protsenti, mis on veidi kõrgem OECD keskmisest 36 protsendist. Kõrgharituid on nii nooremate ehk 25–34-aastaste hulgas kui ka vanemates põlvkondades (55–64aastased), kellest on kõrgharidus 35 protsendil.

Samas annab aga raport hoiatava noodi: majanduslik tasuvus ja kõrghariduse kasumlikkuse madal tase Eestis võivad viia otsuseni jätta kõrgharidus omandamata. Teisisõnu ei anna kõrgharidus tööturul sedavõrd suurt palgalisa, et see motiveeriks inimesi õppima ülikoolis.

Värske haridus- ja teadusminister Maris Lauri ütles, et põhjusi selleks on mitu. „Üks on seotud sellega, et väga palju kõrgharidusega inimesi töötab ametikohtadel, mis ei eelda kõrgharidust. Kõrgharidust nõudvad ametikohad on kõrgema palgaga.“

Teise põhjusena toob Maris Lauri välja, et kindlasti on nende hulgas vanemaid inimesi, kes on hariduse omandanud nõukogude ajal ega tööta praegu erialasel tööl. Samuti on kõrgharitud noori, kes ei ole leidnud tööd, mis seda kõrgharidust nõuaks.

Vale valik kõrghariduses

„Me võime vaadata nii, et kvalifikatsioon ei ole piisav. Aga võib vaadata ka nii, et ettevõtted ei ole nii hästi kasutanud neid inimesi ära, kes meil on,“ ütles Maris Lauri ja lisas, et tema hinnangul on see probleem kahepoolne – ühed ei oska hinnata, mis neil on, teised ei oska pakkuda end suurema lisandväärtusega tööle.

Samuti võib põhjus olla ka selles, et inimesed on ülikooli õppima minnes teinud vale valiku.

Ometi tõi Maris Lauri raporti esitlusel välja, et eesmärk on tõsta õpetajate palk samale tasemele teiste kõrgharitud töötajate keskmise palgaga. Kui õpetajatelt eeldatakse nende töös samuti kõrgharidust, siis miks ei saa nad selle hariduse väärilist palka juba praegu?

Maris Lauri selgitas, et riiklik poliitika on viimastel aastatel sinna suunda liikunud ning see on nüüd võetud riiklikult eesmärgiks. „Meil on sinna tükk maad veel minna, aga oleme tükk maad kaugemale jõudnud kui suurem osa OECD riike.“

Eestis jätab üle 40 protsendi üliõpilastest kooli pooleli

OECD analüütik Daniel Sanchez-Serra tõi samuti välja, et kõrgharitute madalal palgatasemel on mitmeid põhjusi. Ühtlasi seondub sellega ka teine asjaolu, mille poolest Eesti OECD riikide hulgas silma torkab: meil on üks kõrgeim kõrghariduse katkestajate tase. Kolme aasta lõikes õppijaid või õppinuid vaadates torkab silma, et üle 40 protsendi kõrgkooli astunutest on oma õpingud katkestanud.

OECD keskmine kõrgharidustee katkestajate hulk on 70 protsendi lähedal.

Maris Lauri tunnistas samuti, et tasapisi hakkab süvenema probleem, et kõrgharidust ei suudeta lõpetada. Siin on erinevaid põhjusi, mis võib olla isikliku motivatsiooniga, aga ka faktiga, et õppimine katkestatakse tööle minemise tõttu, tõi Lauri välja.

Raportis tuuakse ühe väljavaatena esile, et praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite jätkumisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase. 2014. aastal oli bakalaureuseõppe üliõpilaste lõpetajate osakaal kättesaadavate andmetega riikide võrdluses madalaim ehk 51 protsenti.

Veel fakte värksest OECD raportist:

  • Olukorras, kus pooled õpetajad on üle 50aastased, on Eestil vaja õpetajaametisse meelitada uusi talente. Õpetajakoolituse õppekavade lõpetanute keskmine töötasu on võrreldes kõrgharidusega töötajate palkadega üks madalamaid.
  • Eestis on ajalooliselt olnud elanikkond kõrgelt haritud, nagu näitab 55–64aastaste kõrgharidusega elanike kõrge osakaal (35%) OECD keskmisega (26%) võrreldes. Samas on tõenäoline, et praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite säilimisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase.
  • 2014. aastal oli bakalaureuseõppe üliõpilaste lõpetajate osakaal kättesaadavate andmetega riikide võrdluses madalaim (51%).
  • Kutsekeskharidus on keskhariduse omandajate seas endiselt ebapopulaarne. Neil õppekavadel õpib ainult umbes kolmandik keskhariduse tasemel õppuritest, samas kui EL-i 22 riigis peaaegu pooled.
  • 2013. aastal moodustasid investeeringud 15% õppeasutuste kogurahastusest, mis on OECD riikide kõrgeim näitaja. Investeeringute suhteliselt kõrget taset saab seostada koolivõrgureformi käigus toimuva mahuka investeerimisega koolide infrastruktuuri. 


Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.