Tartu ülikooli teadlased võitsid Harvardi ülikooli ees mikroskoopiatarkvara võistluse   ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli füüsika instituudi teadlased võitsid 36 teadusgrupi konkurentsis ülemaailmsel kõrglahutus-mikroskoopia tarkvara loomise võistlusel 3D mikroskoopia kategoorias esikoha. Teise ja kolmanda koha selles kategoorias said Harvardi ülikooli meeskonnad.

Tartu ülikooli esindasid konkursil füüsika instituudi teadlased ja doktorandid Ardi Loot, Marko Eltermann, Andres Valdmann, Mihkel Kree ja Martti Pärs.

Füüsika instituudi molekulaarfotoonika vanemteadur Martti Pärs selgitas mikroskoopia tagamaid: "Tavamikroskoopia lahutusvõime on piiratud valguse difraktsiooniga, mis tähendab, et pole võimalik näha valguse lainepikkusest väiksemaid objekte. Kõrglahutus-mikroskoopia võimaldab aga saada sellest fundamentaalsest piirist kümneid kordi paremaid tulemusi, kui lülitada valgust kiirgavaid molekule ükshaaval sisse."

Meeskonna sõnul on kõrglahutus-mikroskoobil kaks põhieelist tavamikroskoobi ees: võimalus näha palju väiksemaid objekte ja võimalus saada objektist 3D kujutis.

"Erinevalt tavamikroskoobist, kus väljundiks ongi meid huvitav pilt, põhineb kõrglahutus-mikroskoopia keerukatel pilditöötlusalgoritmidel, mille disainimine ja tarkvara loomine oligi võistluse mõte. Võitis see, kelle tarkvara suutis kõige täpsemalt molekulide tegeliku ruumilise paiknemise rekonstrueerida," rääkis meeskonnas tarkvara arendamist juhtinud doktorant Ardi Loot.

Loot selgitas, et tänu kõrgemale lahutusvõimele ja 3D pildile võimaldab kõrglahutus-mikroskoopia täiesti uudseid teadusuuringuid, mida varem polnud võimalik läbi viia: "Kõrglahutus-mikroskoopia väljatöötamise eest anti 2014. aastal välja Nobeli preemia ning see leiab laialdast rakendust keemias ja bioloogias näiteks raku peenstruktuuride uurimisel. Saadud teadmised aitavad kindlasti kaasa uute ja paremate ravimite väljatöötamisele."

Idee võistlusel osaleda tuli Martti Pärsilt, kes on üks kõrglahutus-mikroskoopia eestvedajaid TÜ füüsika instituudis. "Otsus osaleda tuli kergelt, sest lisaks põnevale temaatikale ja kasulikele kontaktidele leiab valminud tarkvara tulevikus kasutust ka füüsika instituudis kõrglahutus-mikroskoobi tulemuste analüüsimisel," rääkis Loot.

Konkursist võtsid osa teadlaste töögrupid mitmetest mainekatest maailma ülikoolidest ning tulemused kuulutati välja augustis toimunud erialakonverentsil Lausanne’is. Ardi Loot rõhutas, et konkursil edukalt osalemine oli võimalik ainult tänu erinevate Phsyicumi töögruppide noorteadlaste kokkutulemisele ja tõhusale koostööle.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?