Tartu ülikooli teadlased võitsid Harvardi ülikooli ees mikroskoopiatarkvara võistluse   ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli füüsika instituudi teadlased võitsid 36 teadusgrupi konkurentsis ülemaailmsel kõrglahutus-mikroskoopia tarkvara loomise võistlusel 3D mikroskoopia kategoorias esikoha. Teise ja kolmanda koha selles kategoorias said Harvardi ülikooli meeskonnad.

Tartu ülikooli esindasid konkursil füüsika instituudi teadlased ja doktorandid Ardi Loot, Marko Eltermann, Andres Valdmann, Mihkel Kree ja Martti Pärs.

Füüsika instituudi molekulaarfotoonika vanemteadur Martti Pärs selgitas mikroskoopia tagamaid: "Tavamikroskoopia lahutusvõime on piiratud valguse difraktsiooniga, mis tähendab, et pole võimalik näha valguse lainepikkusest väiksemaid objekte. Kõrglahutus-mikroskoopia võimaldab aga saada sellest fundamentaalsest piirist kümneid kordi paremaid tulemusi, kui lülitada valgust kiirgavaid molekule ükshaaval sisse."

Meeskonna sõnul on kõrglahutus-mikroskoobil kaks põhieelist tavamikroskoobi ees: võimalus näha palju väiksemaid objekte ja võimalus saada objektist 3D kujutis.

"Erinevalt tavamikroskoobist, kus väljundiks ongi meid huvitav pilt, põhineb kõrglahutus-mikroskoopia keerukatel pilditöötlusalgoritmidel, mille disainimine ja tarkvara loomine oligi võistluse mõte. Võitis see, kelle tarkvara suutis kõige täpsemalt molekulide tegeliku ruumilise paiknemise rekonstrueerida," rääkis meeskonnas tarkvara arendamist juhtinud doktorant Ardi Loot.

Loot selgitas, et tänu kõrgemale lahutusvõimele ja 3D pildile võimaldab kõrglahutus-mikroskoopia täiesti uudseid teadusuuringuid, mida varem polnud võimalik läbi viia: "Kõrglahutus-mikroskoopia väljatöötamise eest anti 2014. aastal välja Nobeli preemia ning see leiab laialdast rakendust keemias ja bioloogias näiteks raku peenstruktuuride uurimisel. Saadud teadmised aitavad kindlasti kaasa uute ja paremate ravimite väljatöötamisele."

Idee võistlusel osaleda tuli Martti Pärsilt, kes on üks kõrglahutus-mikroskoopia eestvedajaid TÜ füüsika instituudis. "Otsus osaleda tuli kergelt, sest lisaks põnevale temaatikale ja kasulikele kontaktidele leiab valminud tarkvara tulevikus kasutust ka füüsika instituudis kõrglahutus-mikroskoobi tulemuste analüüsimisel," rääkis Loot.

Konkursist võtsid osa teadlaste töögrupid mitmetest mainekatest maailma ülikoolidest ning tulemused kuulutati välja augustis toimunud erialakonverentsil Lausanne’is. Ardi Loot rõhutas, et konkursil edukalt osalemine oli võimalik ainult tänu erinevate Phsyicumi töögruppide noorteadlaste kokkutulemisele ja tõhusale koostööle.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.