IAEA: Eestil tuleks parandada kiirgustegevuslubade järelevalvet ({{commentsTotal}})

Autor: trepelu/Creative Commons

Eesti kohta tehtud kiirgusohutuse hinnangus soovitatakse haiglatel teavitada paremini kiirgusega kokkupuutuvaid patsiente, parandada kiirgusloa-omanike järelevalvet ja ehitada radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaik, sest Paldiski ladestuspaik tuleb varsti lammutada.

Tuumajaama Eestis pole ja seetõttu ei tundu kiirgusohutus ehk eriti valulise teemana, aga tegelikult võib igaüks sellega kokku puutuda, minnes näiteks arsti juurde. Patsientide parem teavitamine oli üks rahvusvaheliste aatomienergia asjatundjate hinnangus antud soovitustest, ütles keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp.

Näiteks on Eesti 500 kiirgustegevusloast 70 protsenti väljastatud hambaravikabinettidele. ''Neile, kes teevad röntgenpilte, on vaja samuti vaja seda luba, aga ka haiglad, kus uuritakse inimesi kiirgusaparaatidega või manustatakse neile radioaktiivseid aineid,'' laiendas Müürsepp.

Rahvusvahelised kiirgusasjatundjad soovitasid rohkem tähelepanu pöörata ka kiirgustegevuslubade järelevalvele ja selleks oleks vaja lisaraha. Praegu peavad meie kiirgusjärelevalvet tegevad spetsialistid lisaks kiirgusele silma peal hoidma ka näiteks õhu- ja pinnasesaastel ning kõigeks lihtsalt ei jätku jõudu, rääkis Müürsepp.

Eesti peab hakkama rohkem tähelepanu pöörama ka looduslikku päritolu radioaktiivsetele jäätmetele, mis tekivad näiteks veetöötlusjaamades. Müürsepp selgitas, et mõni aeg tagasi kehtestatud Euroopa Liidu nõuete täitmiseks pidid Põhja-Eesti vee-ettevõtjad muretsema endale vajalikud filtrid, mis veest raadiumi endasse koguvad. Nüüd on aga probleem, kuhu kasutatud filtermatejal panna, sest seda on tonnide kaupa ja Paldiski vaheladustuspaika see ei mahu.

''Tihtipeale see filtermaterjal, mis sealt alles jääb, on radioaktiivne. See on küll väheradioaktiivne, aga seda ei saa niisama loodusesse tagasi lasta,'' nentis spetsialist

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees nentis, et olukord on segane, Tartu ülikool alles koostab metoodikat, kuidas vee puhastamise vajadust üldse hinnata, jälgitakse ka uue süsteemi kasutusele võtnud Viimsi vee-ettevõtte kogemusi

''Kui see radioaktiivselt saastunud filtermaterjal on juba tekkinud, seda tuleb käidelda, aga Eestis ei ole (selleks) kohta. Radioaktiivsus koguneb Viimsi vee territooriumile. Seda hoiustatakse mereveekonteinerites, aga seda ei saa lõpmatult niiviisi teha,'' rõhutas Tarkmees. Seega, kui Viimsi vee-ettevõte leiab lahenduse filtermaterjali käitlemiseks, on tema sõnul rada sisse tallatud.

Meditsiiniasutustest tekkib samuti radioaktiivseid jäätmeid, aga neid pole eriti palju.

Hinnangus soovitatakse tegelema radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega, teha vajalikud muudatused õigusaktides ning lammutada vana Paldiski tuumaobjekt.

Lõppladustuspaika läheb hinnangu kohaselt vaja alles 2040. aastal. ''Me oleme kaalunud Paldiski endist tuumaobjekti ka varem lahtivõtmist, aga kuna radioaktiivsus läheb ajaga n-ö allapoole, siis oli järeldus see, et peaksime ootama veel paarkümmend aastat, enne kui inimesed sinna toimetama lasta,'' selgitas Müürsepp.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.