Käitumisprobleemidega laste arv kasvab ({{commentsTotal}})

Laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust.
Laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust. Autor/allikas: Bondesgaarde / flickr.com

Käitumisprobleemidega laste arv on suurenenud. Vanematel puudub julgus või ülevaade, kuhu selliste laste kasvatamisel abi saamiseks pöörduda.

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas teavituskampaaniaga "Elus juhtub", mille eesmärk on aidata emadel-isadel arendada oma vanemlikke oskusi ning näidata praktilisi tegutsemisviise võsukeste käitumisprobleemidega toimetulekuks, vahendasid ERRI raadiouudised.

TAI vanemahariduse eksperdi Ly Kasvandiku sõnul on abivajajate laste arv kahekordistunud, kuid lapsevanemad ei tea või ei taha abi saamiseks tugisüsteeme kasutada. Probleemide lahendamine algab aga nende tunnistamisest.

"Pole aega" on üks tavapärasemaid vabandusi, miks järjest rohkem on lapse kaaslaseks moodne nutividin. Soov kiiresti rahu ja vaikust saada on vanema pannud kuldkalarolli, kes kõik järeltulija kolm soovi täidab.

Kõrge stressitase, informatsiooni üleküllus jmt faktorid on viinud olukorda, kus lastepsühhiaatri Anu Susi sõnul näitab praktika, et aasta-aastalt on järjest rohkem väga väikeseid lapsi, kellega vanemad tegelikult toime ei tule, kes oma vanemaid ei kuula, isegi kui vanemad püüavad neile piire kehtestada ja kes on väga agressiivsed.

Susi sõnul on oluline, et lapsevanemad hätta jäädes abi otsivad ja probleemi tunnistada julgevad: lapsega tuleb tegeleda, sest käitumisprobleemid ja -häired tekitavad omakorda uusi raskeid väljakutseid. Sama tõdeb ka MTÜ Tartu tugikeskuse psühhoterapeut Eha Berezjuk.

"Näiteks kui lapsel ongi diagnoos ATH ja kui vanem seda teab, küll aga ei arvesta, siis tegelikult ta tahtmatult tekitab lapsele emotsionaal käitumishäiret ise juurde. Või kasvõi õpetajad, väga palju suur teadlikkus on olemas, aga sellega ei arvestata, siis tegelikult me aitame selle häire tekkimisele kaasa," rääkis Berezjuk.

Nii peavadki psühhoterapeudid oluliseks TAI sammu ennetuskampaania "Elus juhtub" loomisel.

Teavituskampaania abil saavad lapsevanemad veebikeskkonnas tarkvanem.ee õppevideote, artiklite ja e-nõuandla abil tegelda laste käitumisprobleemide uurimise ja lahenduse otsimisega juba eos ja kodust lahkumata.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.