Käitumisprobleemidega laste arv kasvab ({{commentsTotal}})

Laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust.
Laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust. Autor/allikas: Bondesgaarde / flickr.com

Käitumisprobleemidega laste arv on suurenenud. Vanematel puudub julgus või ülevaade, kuhu selliste laste kasvatamisel abi saamiseks pöörduda.

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas teavituskampaaniaga "Elus juhtub", mille eesmärk on aidata emadel-isadel arendada oma vanemlikke oskusi ning näidata praktilisi tegutsemisviise võsukeste käitumisprobleemidega toimetulekuks, vahendasid ERRI raadiouudised.

TAI vanemahariduse eksperdi Ly Kasvandiku sõnul on abivajajate laste arv kahekordistunud, kuid lapsevanemad ei tea või ei taha abi saamiseks tugisüsteeme kasutada. Probleemide lahendamine algab aga nende tunnistamisest.

"Pole aega" on üks tavapärasemaid vabandusi, miks järjest rohkem on lapse kaaslaseks moodne nutividin. Soov kiiresti rahu ja vaikust saada on vanema pannud kuldkalarolli, kes kõik järeltulija kolm soovi täidab.

Kõrge stressitase, informatsiooni üleküllus jmt faktorid on viinud olukorda, kus lastepsühhiaatri Anu Susi sõnul näitab praktika, et aasta-aastalt on järjest rohkem väga väikeseid lapsi, kellega vanemad tegelikult toime ei tule, kes oma vanemaid ei kuula, isegi kui vanemad püüavad neile piire kehtestada ja kes on väga agressiivsed.

Susi sõnul on oluline, et lapsevanemad hätta jäädes abi otsivad ja probleemi tunnistada julgevad: lapsega tuleb tegeleda, sest käitumisprobleemid ja -häired tekitavad omakorda uusi raskeid väljakutseid. Sama tõdeb ka MTÜ Tartu tugikeskuse psühhoterapeut Eha Berezjuk.

"Näiteks kui lapsel ongi diagnoos ATH ja kui vanem seda teab, küll aga ei arvesta, siis tegelikult ta tahtmatult tekitab lapsele emotsionaal käitumishäiret ise juurde. Või kasvõi õpetajad, väga palju suur teadlikkus on olemas, aga sellega ei arvestata, siis tegelikult me aitame selle häire tekkimisele kaasa," rääkis Berezjuk.

Nii peavadki psühhoterapeudid oluliseks TAI sammu ennetuskampaania "Elus juhtub" loomisel.

Teavituskampaania abil saavad lapsevanemad veebikeskkonnas tarkvanem.ee õppevideote, artiklite ja e-nõuandla abil tegelda laste käitumisprobleemide uurimise ja lahenduse otsimisega juba eos ja kodust lahkumata.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?