Ühe minuti loeng: miks Tuhala nõiakaev üle voolab? ({{commentsTotal}})

Sellekordses ühe minuti loengus annab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi magistrant Oliver Koit teadusliku selgituse sellele, miks Tuhala nõiakaev üle keeb.

Tuhala karstiala paikneb Harju lavamaal, Tuhala jõe alamjooksul, kus karstuvaid Ordoviitsiumi karbonaatkivimeid katab savikas liustikusetete kiht paksusega 2-5 m.

Väga madala veejuhtivusega pinnakate käitub karstunud põhjaveekihi peal suhtelise veepidemena, mis tähendab, et põhjavesi saab suuremal hulgal maapinnale voolata vaid kohtades, kus pinnakate puudub või on õhuke.

Sellisteks kohtadeks karstialal väljealal on näiteks sufosioonilehtrid, mis tekivad põhjavee altuhte tagajärjel kujunenud pinnakattetühemete lagede langatumisel.

Ühe sellise sufosioonilehtri põhjas toimetavale ajutisele allikale rajati eelmise sajandi esimesel poolel ka armastatud Tuhala nõiakaev.

Tuhala karstisüsteemi toite ja väljeala on omavahel otseses hüdraulilises ühenduses. Toitealal, Ämmaaugu piirkonnas ja Virulase orus neelduv Tuhala jõe vesi voolab maa-all läbi hästiarenenud voolukanalite võrgustiku kiirusel kuni 670 m/h.

Madala kuni keskmise veetasemete juures voolab vesi karstisüsteemist välja ainult Veetõusme allikagrupis. Nõiakaevu allikagrupp on kuni keskmiste veetasemete juures küll süsteemiga ühenduses, kuid põhjavesi ei ulata veel nõiakaevust välja voolama.

Veetaseme tõus Tuhala jões, karstisüsteemi toitealal, tingib põhjavee survetaseme tõusu väljeala allikates. Selleks, et põhjavesi hakkaks üle nõiakaevu serva voolama, peab survetase kaevus ületama 56,39 m üle mere pinna.

Eelmainitud survetaseme väljealal tingib Tuhala jõe veetase 59,23 m ümp ja vooluhulk 4 m3/s karstisüsteemi toitealal.

Toimetaja: Marju Himma



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: