Ühe minuti loeng: miks Tuhala nõiakaev üle voolab? ({{commentsTotal}})

Sellekordses ühe minuti loengus annab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi magistrant Oliver Koit teadusliku selgituse sellele, miks Tuhala nõiakaev üle keeb.

Tuhala karstiala paikneb Harju lavamaal, Tuhala jõe alamjooksul, kus karstuvaid Ordoviitsiumi karbonaatkivimeid katab savikas liustikusetete kiht paksusega 2-5 m.

Väga madala veejuhtivusega pinnakate käitub karstunud põhjaveekihi peal suhtelise veepidemena, mis tähendab, et põhjavesi saab suuremal hulgal maapinnale voolata vaid kohtades, kus pinnakate puudub või on õhuke.

Sellisteks kohtadeks karstialal väljealal on näiteks sufosioonilehtrid, mis tekivad põhjavee altuhte tagajärjel kujunenud pinnakattetühemete lagede langatumisel.

Ühe sellise sufosioonilehtri põhjas toimetavale ajutisele allikale rajati eelmise sajandi esimesel poolel ka armastatud Tuhala nõiakaev.

Tuhala karstisüsteemi toite ja väljeala on omavahel otseses hüdraulilises ühenduses. Toitealal, Ämmaaugu piirkonnas ja Virulase orus neelduv Tuhala jõe vesi voolab maa-all läbi hästiarenenud voolukanalite võrgustiku kiirusel kuni 670 m/h.

Madala kuni keskmise veetasemete juures voolab vesi karstisüsteemist välja ainult Veetõusme allikagrupis. Nõiakaevu allikagrupp on kuni keskmiste veetasemete juures küll süsteemiga ühenduses, kuid põhjavesi ei ulata veel nõiakaevust välja voolama.

Veetaseme tõus Tuhala jões, karstisüsteemi toitealal, tingib põhjavee survetaseme tõusu väljeala allikates. Selleks, et põhjavesi hakkaks üle nõiakaevu serva voolama, peab survetase kaevus ületama 56,39 m üle mere pinna.

Eelmainitud survetaseme väljealal tingib Tuhala jõe veetase 59,23 m ümp ja vooluhulk 4 m3/s karstisüsteemi toitealal.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.