Ühe minuti loeng: miks Tuhala nõiakaev üle voolab? ({{commentsTotal}})

Sellekordses ühe minuti loengus annab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi magistrant Oliver Koit teadusliku selgituse sellele, miks Tuhala nõiakaev üle keeb.

Tuhala karstiala paikneb Harju lavamaal, Tuhala jõe alamjooksul, kus karstuvaid Ordoviitsiumi karbonaatkivimeid katab savikas liustikusetete kiht paksusega 2-5 m.

Väga madala veejuhtivusega pinnakate käitub karstunud põhjaveekihi peal suhtelise veepidemena, mis tähendab, et põhjavesi saab suuremal hulgal maapinnale voolata vaid kohtades, kus pinnakate puudub või on õhuke.

Sellisteks kohtadeks karstialal väljealal on näiteks sufosioonilehtrid, mis tekivad põhjavee altuhte tagajärjel kujunenud pinnakattetühemete lagede langatumisel.

Ühe sellise sufosioonilehtri põhjas toimetavale ajutisele allikale rajati eelmise sajandi esimesel poolel ka armastatud Tuhala nõiakaev.

Tuhala karstisüsteemi toite ja väljeala on omavahel otseses hüdraulilises ühenduses. Toitealal, Ämmaaugu piirkonnas ja Virulase orus neelduv Tuhala jõe vesi voolab maa-all läbi hästiarenenud voolukanalite võrgustiku kiirusel kuni 670 m/h.

Madala kuni keskmise veetasemete juures voolab vesi karstisüsteemist välja ainult Veetõusme allikagrupis. Nõiakaevu allikagrupp on kuni keskmiste veetasemete juures küll süsteemiga ühenduses, kuid põhjavesi ei ulata veel nõiakaevust välja voolama.

Veetaseme tõus Tuhala jões, karstisüsteemi toitealal, tingib põhjavee survetaseme tõusu väljeala allikates. Selleks, et põhjavesi hakkaks üle nõiakaevu serva voolama, peab survetase kaevus ületama 56,39 m üle mere pinna.

Eelmainitud survetaseme väljealal tingib Tuhala jõe veetase 59,23 m ümp ja vooluhulk 4 m3/s karstisüsteemi toitealal.

Toimetaja: Marju Himma



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.