Eestis avatav värkvõrk võib aidata takistada metsavargust ({{commentsTotal}})

Erinevad seadmed ja rakendused suudavad andurite abil omavahel suhelda, et jälgida ning juhtida protsesse ja koguda andmeid. Seda nimetatakse asjade internetiks ehk värkvõrguks. Nii on näiteks võimalik anda märku, kui kuskil varastab keegi metsa.

IT- ja sideteenuste ettevõte Unitcom avab oktoobris Eesti esimese avaliku asjade interneti võrgu. Raadiosidelainel toimiv võrk võimaldab kasutada andureid, mille aku peab vastu kümme aastat ja kauemgi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Asjade internet ehk värkvõrk on võrgustik tavalistest seadmetest, mis on varustatud sensoritega ning jagavad raadioside abil teavet enda töötamise kohta ning võtavad läbi võrgu vastu käske.

Oktoobris Eestis avanevat avalikku asjade interneti võrku NORAnet hakkab opereerima ettevõte Unitcom. Viimase tegevjuhi sõnul on sensorite ja võrgu üks võimalik kasutusvaldkond veenäitude kauglugemine.

Unitcom Eesti tegevjuht Peep Põldsam näitas andurit, mille võib panna veemõõtjale ning mis raadiosaatja abil edastab NORAneti abil veenäidu kommunaalettevõttele, kinnisvarahaldajale või korteriühistule.

Samuti annab andur märku, kui kuskil lõhkeb toru. Nii aitab värkvõrk avariile kiiremini reageerida.

Katab üle poole Eestist

Asjade interneti kasutusvaldkondi on nii palju, kui inimene suudab välja mõelda. Tervishoid, põllumajandus, tootmine, logistika ja transport – kõigis neis on võimalik leida uutele lahendustele kasutust.

Üks rakendus, mille ettepanek tehti NORAneti avalikkusele tutvustamise järel, pakkus lahenduse metsavarguste ärahoidmiseks. Seda saab väga lihtsalt NORAneti võrgus anduriga tagada, nentis Põldsam. Liikumisandurit päris igale puule ei kinnitata, kuid näiteks puuderühmale kinnitatuna peaks see aitama välistada metsavarguse.

NORAnet katab 55 protsenti Eesti territooriumist, hõlmates kõiki maakonnakeskusi.

Värkvõrk ja väljakutsed

Sel nädalal Eestit väisanud Microsofti asjade interneti vastutav tootejuht Mark Torr ütles, et asjade internetil on meie tulevikus äärmiselt suur roll mängida.

Seetõttu seisavad tema hinnangul ettevõtted silmitsi eetiliste valikutega, millises ulatuses ja mil viisil inimeste kohta kogutud andmeid võib kasutada.

“Näeme tulevikus aina rohkem targa linna lahendusi, tehnoloogia hakkab abistama arste otsuste tegemisel, näeme majanduste muundumist ja uute töökohtade loomist. Arvan, et asjade interneti mõju on tohutu,” rääkis Mark Torr.
Milliste eetiliste probleemidega me seisame asjade interneti tõttu silmitsi?

“Asjade internetist rääkides on ilmselgelt kõigil mõttes turvalisuse küsimus. Ettevõtete vaatest peame mõtlema ka sellele, kas meil on luba kasutada andmeid nii, nagu soovime. Eetilisest vaatenurgast peame olema kindlad, et inimesed on teadlikud, mida me andmetega teha soovime ning et nad kiidavad selle ka heaks.”

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: