Eestis avatav värkvõrk võib aidata takistada metsavargust ({{commentsTotal}})

Erinevad seadmed ja rakendused suudavad andurite abil omavahel suhelda, et jälgida ning juhtida protsesse ja koguda andmeid. Seda nimetatakse asjade internetiks ehk värkvõrguks. Nii on näiteks võimalik anda märku, kui kuskil varastab keegi metsa.

IT- ja sideteenuste ettevõte Unitcom avab oktoobris Eesti esimese avaliku asjade interneti võrgu. Raadiosidelainel toimiv võrk võimaldab kasutada andureid, mille aku peab vastu kümme aastat ja kauemgi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Asjade internet ehk värkvõrk on võrgustik tavalistest seadmetest, mis on varustatud sensoritega ning jagavad raadioside abil teavet enda töötamise kohta ning võtavad läbi võrgu vastu käske.

Oktoobris Eestis avanevat avalikku asjade interneti võrku NORAnet hakkab opereerima ettevõte Unitcom. Viimase tegevjuhi sõnul on sensorite ja võrgu üks võimalik kasutusvaldkond veenäitude kauglugemine.

Unitcom Eesti tegevjuht Peep Põldsam näitas andurit, mille võib panna veemõõtjale ning mis raadiosaatja abil edastab NORAneti abil veenäidu kommunaalettevõttele, kinnisvarahaldajale või korteriühistule.

Samuti annab andur märku, kui kuskil lõhkeb toru. Nii aitab värkvõrk avariile kiiremini reageerida.

Katab üle poole Eestist

Asjade interneti kasutusvaldkondi on nii palju, kui inimene suudab välja mõelda. Tervishoid, põllumajandus, tootmine, logistika ja transport – kõigis neis on võimalik leida uutele lahendustele kasutust.

Üks rakendus, mille ettepanek tehti NORAneti avalikkusele tutvustamise järel, pakkus lahenduse metsavarguste ärahoidmiseks. Seda saab väga lihtsalt NORAneti võrgus anduriga tagada, nentis Põldsam. Liikumisandurit päris igale puule ei kinnitata, kuid näiteks puuderühmale kinnitatuna peaks see aitama välistada metsavarguse.

NORAnet katab 55 protsenti Eesti territooriumist, hõlmates kõiki maakonnakeskusi.

Värkvõrk ja väljakutsed

Sel nädalal Eestit väisanud Microsofti asjade interneti vastutav tootejuht Mark Torr ütles, et asjade internetil on meie tulevikus äärmiselt suur roll mängida.

Seetõttu seisavad tema hinnangul ettevõtted silmitsi eetiliste valikutega, millises ulatuses ja mil viisil inimeste kohta kogutud andmeid võib kasutada.

“Näeme tulevikus aina rohkem targa linna lahendusi, tehnoloogia hakkab abistama arste otsuste tegemisel, näeme majanduste muundumist ja uute töökohtade loomist. Arvan, et asjade interneti mõju on tohutu,” rääkis Mark Torr.
Milliste eetiliste probleemidega me seisame asjade interneti tõttu silmitsi?

“Asjade internetist rääkides on ilmselgelt kõigil mõttes turvalisuse küsimus. Ettevõtete vaatest peame mõtlema ka sellele, kas meil on luba kasutada andmeid nii, nagu soovime. Eetilisest vaatenurgast peame olema kindlad, et inimesed on teadlikud, mida me andmetega teha soovime ning et nad kiidavad selle ka heaks.”

Toimetaja: Marju Himma



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.