Eestis avatav värkvõrk võib aidata takistada metsavargust ({{commentsTotal}})

Erinevad seadmed ja rakendused suudavad andurite abil omavahel suhelda, et jälgida ning juhtida protsesse ja koguda andmeid. Seda nimetatakse asjade internetiks ehk värkvõrguks. Nii on näiteks võimalik anda märku, kui kuskil varastab keegi metsa.

IT- ja sideteenuste ettevõte Unitcom avab oktoobris Eesti esimese avaliku asjade interneti võrgu. Raadiosidelainel toimiv võrk võimaldab kasutada andureid, mille aku peab vastu kümme aastat ja kauemgi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Asjade internet ehk värkvõrk on võrgustik tavalistest seadmetest, mis on varustatud sensoritega ning jagavad raadioside abil teavet enda töötamise kohta ning võtavad läbi võrgu vastu käske.

Oktoobris Eestis avanevat avalikku asjade interneti võrku NORAnet hakkab opereerima ettevõte Unitcom. Viimase tegevjuhi sõnul on sensorite ja võrgu üks võimalik kasutusvaldkond veenäitude kauglugemine.

Unitcom Eesti tegevjuht Peep Põldsam näitas andurit, mille võib panna veemõõtjale ning mis raadiosaatja abil edastab NORAneti abil veenäidu kommunaalettevõttele, kinnisvarahaldajale või korteriühistule.

Samuti annab andur märku, kui kuskil lõhkeb toru. Nii aitab värkvõrk avariile kiiremini reageerida.

Katab üle poole Eestist

Asjade interneti kasutusvaldkondi on nii palju, kui inimene suudab välja mõelda. Tervishoid, põllumajandus, tootmine, logistika ja transport – kõigis neis on võimalik leida uutele lahendustele kasutust.

Üks rakendus, mille ettepanek tehti NORAneti avalikkusele tutvustamise järel, pakkus lahenduse metsavarguste ärahoidmiseks. Seda saab väga lihtsalt NORAneti võrgus anduriga tagada, nentis Põldsam. Liikumisandurit päris igale puule ei kinnitata, kuid näiteks puuderühmale kinnitatuna peaks see aitama välistada metsavarguse.

NORAnet katab 55 protsenti Eesti territooriumist, hõlmates kõiki maakonnakeskusi.

Värkvõrk ja väljakutsed

Sel nädalal Eestit väisanud Microsofti asjade interneti vastutav tootejuht Mark Torr ütles, et asjade internetil on meie tulevikus äärmiselt suur roll mängida.

Seetõttu seisavad tema hinnangul ettevõtted silmitsi eetiliste valikutega, millises ulatuses ja mil viisil inimeste kohta kogutud andmeid võib kasutada.

“Näeme tulevikus aina rohkem targa linna lahendusi, tehnoloogia hakkab abistama arste otsuste tegemisel, näeme majanduste muundumist ja uute töökohtade loomist. Arvan, et asjade interneti mõju on tohutu,” rääkis Mark Torr.
Milliste eetiliste probleemidega me seisame asjade interneti tõttu silmitsi?

“Asjade internetist rääkides on ilmselgelt kõigil mõttes turvalisuse küsimus. Ettevõtete vaatest peame mõtlema ka sellele, kas meil on luba kasutada andmeid nii, nagu soovime. Eetilisest vaatenurgast peame olema kindlad, et inimesed on teadlikud, mida me andmetega teha soovime ning et nad kiidavad selle ka heaks.”

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.