100 sekundi video: kainem ja tervem Eesti ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadur Kadri Suija räägib alkoholi tarvitamisest ja liigtarvitamisest. Kui palju on liiga palju ja mille poolest paistab silma alkoholitarbimine Eestis?

Juba lasteaialapsed oskavad öelda, et alkohol ei ole tervisele hea. Suureks kasvades puutume me siiski alkoholiga palju kokku, näiteks on vähe sünnipäevi või tähtpäevi kus alkoholi ei pakutaks. Veelgi enam – eesti keeles leidub palju ütlusi, mis isegi soovitavad või lausa ülistavad alkoholi pruukimist: näiteks kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi.

Eestis tarvitatake alkoholi tõesti palju. Keskmiselt tarvitab iga Eesti elanik aastas ligi kümme liitrit absoluutset alkoholi. Samal ajal Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob tarbimine üle kuue liitri aastas elaniku kohta kaasa tõsiseid kahjusid rahva tervisele ja arengule.

Sageli küsitakse kus on piir ja millal algab alkoholi liigtarvitamine. Mehed ei tohiks tarvitada üle nelja ühiku päevas. Naised ei tohiks tarvitada üle kahe ühiku päevas. Üks ühik on võrdne ühe pitsi kange alkoholiga või pokaali veiniga või väikse klaasi õllega. Lisaks peaks igas nädalas olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva.

Mis juhtub kui me tarvitame rohkem? Alkohol soodustab väga erinevaid kehalise ja vaimse tervise probleeme, mitmeid vähivorme, depressiooni, ärevust, kõhuprobleeme ja paljusid muid haigusi.

Kui paljudes riikides tarvitatakse alkoholi pigem sotsiaalselt ja väikestes koguses, siis Eestis on iseloomulik alkoholi tarvitamine korraga palju ja eesmärgiga jääda purju. Sellise tarbimismustri eripära on alkoholitarvitamise suur seos vägivalla ja õnnetustega. Samuti on Eestile iseloomulik alkoholi tarvitamise laialdane levik noorte hulgas, mis toob kaasa tõsised ohud rahva tervisele ja ühiskonna arenguvõimele.

Hea uudis on see, et mitmed haiglad ja perearstikeskused on liitunud programmi "Kainem ja tervem Eesti" raames alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise, lühisekkumise ja raviga.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: