Kaelkirjakud osutusid neljaks eri liigiks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rex Boggs/Creative Commons

Kümnete Aafrika eri paigus uitavate kaelkirjakute pärilikkusainet uurinud teadlased järeldavad, et kaelkirjakuid tuleb vastupidiselt senisele õpikutõele jagada neljaks eraldiseisvaks liigiks. Leiul on märkimisväärne potentsiaal mõjutada loomade kaitseks tehtavaid jõupingutusi.

''Kuigi kaelkirjakute arvukus on viimase 30 aasta jooksul poole võrra vähenenud, ei peetud seda eriliseks murekohaks. Kohe kindlasti polnud nad väljasuremise äärel. Nüüd tuleb aga välja, et mõnest liigist on alles vaid 5000—8000 isendit ehk nad paigutuvad samasse klassi valgete ninasarvikutega,'' nentis Axel Janke, Seckenbergi bioloogilise mitmekesisuse ja kliimauuringute keskuse geneetik ERR Novaatorile antud intervjuus.

Uue liigituse järgi tuleks kaelkirjakud (Giraffa camelopardalis) sõltuvalt nende geneetilisest koodist lõuna-kaelkirjakuteks (G. giraffa) , Masai kaelkirjakuteks (G. tippelskirchi), võrk-kaelkirjakuteks (G. reticulata) ja põhja-kaelkirjakuteks (G. Camelopardalis). Põhja-kaelkirjakute alaliigina tunnustatakse uue liigituse järgi Nuubia kaelkirjakuid (G. camelopardalis camelopardalis).

Geeniuuringuid juhtinud Janke märkis, et liikide välised erinevused on vaevumärgatavad. Loomade genoomi seitsmes piirkonnas leiduvad erinevad mutatsioonid viitavad aga selgelt, et erinevat liiki loomad üksteisega vabas looduses ei paaritu. Isegi nad on võimelised saama vangistuses viljastusvõimelisi järeltulijaid. Kergemini haaratava võrdlusmomendi toomiseks tõi geneetik näitena pruun- ja jääkarud.

''Kui inimesed tavaliselt kaelkirjakute peale mõtlevad, siis tekib neil vaimusilmas kindel pilt, kuid kui nad looduses kõrvuti panna, võib näha, kuidas mõne tähnid on pruunimad, teistel koosneb kasuka muster sirgematest triipudest jne. Võibolla olid juba need erisused piisavad, et loomad üksteist enam ühel hetkel ära ei tundnud,'' spekuleeris Janke.

Liikide eristumise algtõukeks võisid olla tema sõnul geograafilised barjäärid, näiteks jõed, mida muidu äärmiselt liikuva eluviisiga kaelkirjakud minevikus ületada ei suutnud. Evolutsioonilises mõttes leidis lahknemine aset tõenäoliselt suhteliselt hiljuti, vaid 1,5 miljoni aasta eest. Näiteks šimpansite ja nüüdisinimeste ühised eellased uitasid maakeral 7—6 miljoni aasta eest.

Küsimusele, miks kaelkirjakute saladusele alles nüüd jälile jõuti, Janke head vastust anda ei osanud. ''Kuigi kui tõele näkku vaadata, siis kaelkirjakuid ei ole olnud teadlaste silmis seni eriti populaarsed. Me teame isegi nende käitumise kohta üllatavalt vähe, kui võrrelda seda näiteks lõvide, ninasarvikute ja elevantide kohta kogutud teadmistega,'' sõnas Janke. Geeniuuringutest ei tasu sellisel kujul üldse rääkida.

Geneetik loodab kaaslastega, et leiu mõjul tehakse ka kaelkirjakute kaitseks täiendavaid jõupingutusi. ''Võime ette kujutada, et nende bioloogilise mitmekesisuse säilitamine paistab olulisemana kui varem, sest neil on viimase 1,5 miljoni aasta jooksul keskkonna ja haiguste suhtes erinevat sorti kohastumused. Me ei saa enam lihtsalt ühes piirkonnas elavaid kaelkirjakuid asustada paika, kust nad inimeste mõjul kadunud on,'' rõhutas mees.

Viimase 30 aastaga on kaelkirjakute üldine arvukus langenud 150 000 isendilt umbes 90 000ni. Põhja- ja võrk-kaelkirjakuid on alles vaid vastavalt 4750 ja 8700.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.