Sünged kaadrid näitlikustavad bakterite evolutsiooni pahupoolt   ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Harvardi meditsiinikool.

Antibiootikumravi trotsivad bakterid nõuavad igal aastal kümneid tuhandeid inimelusid. Harvardi ülikooli teadlased esitlevad nüüd hiiglaslikku Petri tassi, mis demonstreerib bakterite paratamatu evolutsiooni ja antibiootikumide liigkasutuse süngemat poolt selgemalt kui kunagi varem.

Ajakirjas Science kirjeldatav katseseade on elegantselt lihtne, hõlmates sisuliselt vaid madalat toitva tarretisega täidetud akrüülvanni, mis on veidi üle meetri pikk ja poole meetri lai. Bakterid saavad hõlpelu elada vaid selle kahes ääres. Teises tsoonis hakkama saamiseks peavad mikroobid suutma taluda juba laialt kasutatavaid antibiootikume.

Seejuures kasvab tarrendis leiduva mikroobe hävitavate ühendite suhteline sisaldus hüppeliselt – alguse kümne, siis saja ja viimaks tuhandekordseks. Kuid nagu katsed näitavad, kulub bakteritel barjääri seljatamiseks keskeltläbi vaid 11—12 päeva. Vajaduse sunnil on elu suuteline paljukski.

Katsete tulemusel muutusid kolibakterid eluvaenulikust keskkonnast tingitud evolutsiooni toel loetud päevadega algsest tuhat korda resistentsemaks seitsme laialdaselt kasutatava antibiootikumi suhtes ning taluda vastavalt 10 000 ja 100 000 korda kõrgemat trimetoprimi ja tsiprofloksaiini kontsentratsiooni.

Kuigi analoogset bakterite ülikiiret arengut on täheldatud ka varasemates katsetes, misläbi pole see teadlastele üllatus, muudab katseseade ülesehitus resistentsete tüvede tekke ja arengu jälgimise oluliselt lihtsamaks. Näiteks on võimalik võtta DNA-proove Petri vanni erinevatest osadest, et välja selgitada, millised mutatsioonid vabas looduses õigupoolest loevad. Bakterid ei pea rinda pistma vaid antibiootikumide, vaid ka üksteisega. Tegu on olelusvõitlusega selle kõige otsesemas tähenduses.

Töö autorid loodavad, et lisaks teadlaste elu kergemaks tegemisele, aitab see muuta laiemale avalikkusele kergemini hoomatavaks antibiootikumresistentsusega seonduva probleemistiku. Olgu selleks antibiootikumikuuri lõpetamise olulisus või nende profülaktiliselt kariloomadele söötmisega seonduvad ohud.

Ent antibiootikumide liigkasutus on tõsiseks probleemiks ka inimeste puhul. Hiljuti ajakirjas JAMA ilmunud ülevaates nenditi, et ligikaudu 30 protsenti antibiootikumidest kirjutatakse välja põhjuseta. Näiteks kasutatakse neid ekslikult külmetushaiguste raviks. Mida sagedamini aga bakterid nendega kokku puutuvad, seda suurem kasvueelis on vähemal või rohkemal määral resistentsust pakkuva geenimutatsiooniga bakteritel ja tõenäolisemalt põhjustavad inimestel bakteriaalseid nakkusi antibiootikumravi trotsida suutvad mikroobid.

Kinnitatud andmetel sureb Euroopas ja Põhja-Ameerikas antibiootikumresistentsuse tõttu aastas 50 000 inimest. Maailmas võib ohvrite arv ulatuda aga isegi 700 000'ni. Aasta alguses Suurbritannia valitsuse tellimusel valminud raporti kohaselt muutub probleem sajandi keskpaigaks veel oluliselt hullemaks. Resistentsus võib nõuda aastas kuni kümme miljonit elu, isegi rohkem kui vähktõbi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.