Sünged kaadrid näitlikustavad bakterite evolutsiooni pahupoolt   ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Harvardi meditsiinikool.

Antibiootikumravi trotsivad bakterid nõuavad igal aastal kümneid tuhandeid inimelusid. Harvardi ülikooli teadlased esitlevad nüüd hiiglaslikku Petri tassi, mis demonstreerib bakterite paratamatu evolutsiooni ja antibiootikumide liigkasutuse süngemat poolt selgemalt kui kunagi varem.

Ajakirjas Science kirjeldatav katseseade on elegantselt lihtne, hõlmates sisuliselt vaid madalat toitva tarretisega täidetud akrüülvanni, mis on veidi üle meetri pikk ja poole meetri lai. Bakterid saavad hõlpelu elada vaid selle kahes ääres. Teises tsoonis hakkama saamiseks peavad mikroobid suutma taluda juba laialt kasutatavaid antibiootikume.

Seejuures kasvab tarrendis leiduva mikroobe hävitavate ühendite suhteline sisaldus hüppeliselt – alguse kümne, siis saja ja viimaks tuhandekordseks. Kuid nagu katsed näitavad, kulub bakteritel barjääri seljatamiseks keskeltläbi vaid 11—12 päeva. Vajaduse sunnil on elu suuteline paljukski.

Katsete tulemusel muutusid kolibakterid eluvaenulikust keskkonnast tingitud evolutsiooni toel loetud päevadega algsest tuhat korda resistentsemaks seitsme laialdaselt kasutatava antibiootikumi suhtes ning taluda vastavalt 10 000 ja 100 000 korda kõrgemat trimetoprimi ja tsiprofloksaiini kontsentratsiooni.

Kuigi analoogset bakterite ülikiiret arengut on täheldatud ka varasemates katsetes, misläbi pole see teadlastele üllatus, muudab katseseade ülesehitus resistentsete tüvede tekke ja arengu jälgimise oluliselt lihtsamaks. Näiteks on võimalik võtta DNA-proove Petri vanni erinevatest osadest, et välja selgitada, millised mutatsioonid vabas looduses õigupoolest loevad. Bakterid ei pea rinda pistma vaid antibiootikumide, vaid ka üksteisega. Tegu on olelusvõitlusega selle kõige otsesemas tähenduses.

Töö autorid loodavad, et lisaks teadlaste elu kergemaks tegemisele, aitab see muuta laiemale avalikkusele kergemini hoomatavaks antibiootikumresistentsusega seonduva probleemistiku. Olgu selleks antibiootikumikuuri lõpetamise olulisus või nende profülaktiliselt kariloomadele söötmisega seonduvad ohud.

Ent antibiootikumide liigkasutus on tõsiseks probleemiks ka inimeste puhul. Hiljuti ajakirjas JAMA ilmunud ülevaates nenditi, et ligikaudu 30 protsenti antibiootikumidest kirjutatakse välja põhjuseta. Näiteks kasutatakse neid ekslikult külmetushaiguste raviks. Mida sagedamini aga bakterid nendega kokku puutuvad, seda suurem kasvueelis on vähemal või rohkemal määral resistentsust pakkuva geenimutatsiooniga bakteritel ja tõenäolisemalt põhjustavad inimestel bakteriaalseid nakkusi antibiootikumravi trotsida suutvad mikroobid.

Kinnitatud andmetel sureb Euroopas ja Põhja-Ameerikas antibiootikumresistentsuse tõttu aastas 50 000 inimest. Maailmas võib ohvrite arv ulatuda aga isegi 700 000'ni. Aasta alguses Suurbritannia valitsuse tellimusel valminud raporti kohaselt muutub probleem sajandi keskpaigaks veel oluliselt hullemaks. Resistentsus võib nõuda aastas kuni kümme miljonit elu, isegi rohkem kui vähktõbi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kunstniku nägemus sellest, mis juhtub, kui kosmiline kiir tabab Maa atmosfääri.

Võimsaimate kosmiliste kiirte allikat tuleb otsida väljastpoolt Linnuteed

Maad pommitatakse pidevalt kaugelt avakosmosest pärit kosmiliste kiirtega. Kujuteldamatult kiiresti liikuvate osakeste päritolu suhtes pole jõudnud astronoomid üksmeelele isegi sajand pärast nende avastamist. Värske analüüs viitab, et neist suur osa ei pärine tõenäoliselt isegi Linnuteelt.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: