Ministeerium koondab 2018. aasta kevadeks haridusteabe ühte portaali ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Haridusteemaline teave ja –teenused on killustunud ligi 170 erineva kodulehe vahel, kuid nüüd koondab haridusministeerium info ühte portaali.

Lisaks koostab ministeerium riigikoolidele ühise platvormi, millele nad saavad tulevikus oma kodulehed teha.

„Edaspidi leiab aga kogu õppimiseks vajaliku info, teenused ja statistika lihtsasti ühest kohast. Portaal räägib inimesega selges keeles ning kutsub üles õppima, ole sa mistahes eas,“ lausus ministeeriumi e-teenuste osakonna juhataja Andres Ääremaa.

Ääremaa selgitas, et praegune väga killustunud, osaliselt moraalselt vananenud ja ka turvaprobleemidega veebimaastik ei ole jätkusuutlik.

„Paljude kodulehtede arendus, turundus ja haldus tähendab samuti kõrgeid ja kontrollimatuid kulusid. Arenguhüpe ühtsetele alustele võimaldab vähema raha eest pakkuda paremat teenust,“ põhjendas Ääremaa.

Portaali kõrvale luuakse ka ühine veebiplatvorm riigikoolidele, mille iga kool võib oma näo järgi kujundada. See võimaldab koolidel oma kodulehti hallata väiksema vaeva ja rahakuluga ning uutel kodulehtedel omavahel ja erinevate infosüsteemidega suhelda.

Haridusportaali loomist alustatakse veebi parima kasutajakogemuse ja kodaniku vajaduste analüüsimisega. Analüüsist lähtutakse portaali ehitamisel, et koondada sinna kogu haridusalane teave ja e-teenused 2018. aasta kevadeks.

Toimetaja: Priit Luts



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.