Ministeerium koondab 2018. aasta kevadeks haridusteabe ühte portaali ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Haridusteemaline teave ja –teenused on killustunud ligi 170 erineva kodulehe vahel, kuid nüüd koondab haridusministeerium info ühte portaali.

Lisaks koostab ministeerium riigikoolidele ühise platvormi, millele nad saavad tulevikus oma kodulehed teha.

„Edaspidi leiab aga kogu õppimiseks vajaliku info, teenused ja statistika lihtsasti ühest kohast. Portaal räägib inimesega selges keeles ning kutsub üles õppima, ole sa mistahes eas,“ lausus ministeeriumi e-teenuste osakonna juhataja Andres Ääremaa.

Ääremaa selgitas, et praegune väga killustunud, osaliselt moraalselt vananenud ja ka turvaprobleemidega veebimaastik ei ole jätkusuutlik.

„Paljude kodulehtede arendus, turundus ja haldus tähendab samuti kõrgeid ja kontrollimatuid kulusid. Arenguhüpe ühtsetele alustele võimaldab vähema raha eest pakkuda paremat teenust,“ põhjendas Ääremaa.

Portaali kõrvale luuakse ka ühine veebiplatvorm riigikoolidele, mille iga kool võib oma näo järgi kujundada. See võimaldab koolidel oma kodulehti hallata väiksema vaeva ja rahakuluga ning uutel kodulehtedel omavahel ja erinevate infosüsteemidega suhelda.

Haridusportaali loomist alustatakse veebi parima kasutajakogemuse ja kodaniku vajaduste analüüsimisega. Analüüsist lähtutakse portaali ehitamisel, et koondada sinna kogu haridusalane teave ja e-teenused 2018. aasta kevadeks.

Toimetaja: Priit Luts



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?