Kristjan Port: keskendumisvõimet langetab juba pelk telefoni lähedus ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Jonas Smith/Creative Commons

Kooli algusega tõstatub päevakorda küsimus, kas õpilased või üliõpilased tohivad tunni või loengu ajal kasutada isiklikke arvuteid ja nutiseadmeid. Vaidlus taandub enamasti tähelepanu ja õppimisele keskendumisega seotud teemadele.

Head lahendust pole veel leitud, aga lahendust on vaja. Kasvav osa õpetatavast materjalist asub internetis. Paraku asub samas paigas ka enamus maailma informatsioonist, osa sellest oluliselt lihtsakoelisem ja emotsionaalsem kui keeruline õppimise ülesanne.

Probleem tuleneb inimese ajust, mis on arenenud hüppeliselt ja lühiajaliselt keskenduma igasugustele asjadele. Looduslik valik pole liigselt keskenduvaid soosinud, jättes nad kellegi märkamatult ligihiilinu toiduks. Ellujäänutel arenes omadus keskendumine iga uue signaali peale katkestada ja võtta fookusesse see uus signaal. Infoajastu ekraan pakub lõputult taoliseid uusi signaale.

Probleem on laienemas haridusasutustest töökeskkonda. Nottingham-Trenti ja Würzburgi ülikoolis korraldati IT-turvalisusega tegeleva ettevõtte Kaspersky Lab tellimusel uurimus, milles anti peaaegu sajale 19–59-aastastele keskendumist nõudvaid ülesandeid, muutes lähedust nende isikliku nutitelefoniga. Telefoni teguril oli neli seisundit – see oli uuritava laua peal, tema taskus, lukustatud sahtlis või ruumist üldse eemaldatud.

Selgus, et telefoni asukoht mõjutas tajutaval määral inimeste keskendumisvõimet, olles kõige rohkem häiritud, kui telefon asus laual. Segav mõju vähenes iga kaugenemise tingimusega. Uuringu keskmise tulemusena oli vaatlusaluste keskendumisvõimega seotud ülesannete täitmine 26 protsenti parem, kui telefonid olid toast eemaldatud. Uurijad järeldavad, et nutitelefoni puudus parandas vastupidiselt selle olemasolule katses osalenute keskendumisvõimet. Ja tegi seda märkimisväärsed 26 protsenti.

Tulemus on ühest küljest oodatav, aga samaś ka oodatule vastupidine, arvestades näiteks ühe varasema uurimuse tulemust, milles mõjus pelk telefoni lähedus ilma seda kasutamata stressirohkes olukorras stressi tõrjuvana. Tõsi, selles uuringus tegeleti peamiselt juba telefoni sõltuvuse nähtudega isikutega. Nende puhul võis telefoni lähedus mõjuda teistsuguse mehhanismi kaudu, võrreldes keskendumise ülesannetega inimeste seas, kellel polnud ilmselt telefonide suhtes veel sõltuvus välja kujunenud.

Kusjuures taolise sõltuvuse kujunemise küsimus pole sugugi tühine, kui uskuda uuringuid, milles tekitasnutitelefonist eemalolek inimestes ängistust ja depressiooni sümptomeid. Mõnedel andmetel ei talu absoluutne enamus ehk umbes 90 protsenti inimestest isegi seda, kui telefoni aku hakkab tühjenema. Samuti on leitud, et umbes kolmandik peamiselt noortest eelistavad telefoni oma pereliikmetele. Olgu lisatud, et viimati mainitud uuringu taga oli juba mainitud Nottingham-Trenti ja Würzburgi ülikoolid, kus on inimese ja nutiseadmete suhted võetud põhjalikuma uurimise objektiks.

Tagasi tulles alguses kirjeldatud uurimuse juurde, selles uuringus ei põhjustanud telefoniga kontakti kadumine uuritavates märgatavaid ängistuse märke. Järelikult võib tööandjatel tekkida kiusatus töötajate telefonid hommikul ära korjata, et need siis töökohalt lahkudes omanikele tagastada ja loota, et keegi seda pahaks ei pane.

Ilmselt pole selleks teadlasi vaja, et pidada sellist tootlikkuse kasvatamise meedet praktikas ilma suurte konfliktideta võimalikuks. Küll aga võib oletada töises kultuuris telefonide kasutamise ja isegi hoidmise asukoha osas muutumist. Seda eriti vaimset tööd nõudvate ametite puhul. Muutusest on ilmselt kasu nii tööandjale kui ka töövõtjale, eriti kui arvestada lisanduvaid tõendeid nutitelefonide kasutamisega kaasnevast depressiooni riskist.

Need, kes ei saanud äsjasest jutust aru, viige telefon teise tuppa ja proovige uuesti keskenduda.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.