Kristjan Port: keskendumisvõimet langetab juba pelk telefoni lähedus ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Jonas Smith/Creative Commons

Kooli algusega tõstatub päevakorda küsimus, kas õpilased või üliõpilased tohivad tunni või loengu ajal kasutada isiklikke arvuteid ja nutiseadmeid. Vaidlus taandub enamasti tähelepanu ja õppimisele keskendumisega seotud teemadele.

Head lahendust pole veel leitud, aga lahendust on vaja. Kasvav osa õpetatavast materjalist asub internetis. Paraku asub samas paigas ka enamus maailma informatsioonist, osa sellest oluliselt lihtsakoelisem ja emotsionaalsem kui keeruline õppimise ülesanne.

Probleem tuleneb inimese ajust, mis on arenenud hüppeliselt ja lühiajaliselt keskenduma igasugustele asjadele. Looduslik valik pole liigselt keskenduvaid soosinud, jättes nad kellegi märkamatult ligihiilinu toiduks. Ellujäänutel arenes omadus keskendumine iga uue signaali peale katkestada ja võtta fookusesse see uus signaal. Infoajastu ekraan pakub lõputult taoliseid uusi signaale.

Probleem on laienemas haridusasutustest töökeskkonda. Nottingham-Trenti ja Würzburgi ülikoolis korraldati IT-turvalisusega tegeleva ettevõtte Kaspersky Lab tellimusel uurimus, milles anti peaaegu sajale 19–59-aastastele keskendumist nõudvaid ülesandeid, muutes lähedust nende isikliku nutitelefoniga. Telefoni teguril oli neli seisundit – see oli uuritava laua peal, tema taskus, lukustatud sahtlis või ruumist üldse eemaldatud.

Selgus, et telefoni asukoht mõjutas tajutaval määral inimeste keskendumisvõimet, olles kõige rohkem häiritud, kui telefon asus laual. Segav mõju vähenes iga kaugenemise tingimusega. Uuringu keskmise tulemusena oli vaatlusaluste keskendumisvõimega seotud ülesannete täitmine 26 protsenti parem, kui telefonid olid toast eemaldatud. Uurijad järeldavad, et nutitelefoni puudus parandas vastupidiselt selle olemasolule katses osalenute keskendumisvõimet. Ja tegi seda märkimisväärsed 26 protsenti.

Tulemus on ühest küljest oodatav, aga samaś ka oodatule vastupidine, arvestades näiteks ühe varasema uurimuse tulemust, milles mõjus pelk telefoni lähedus ilma seda kasutamata stressirohkes olukorras stressi tõrjuvana. Tõsi, selles uuringus tegeleti peamiselt juba telefoni sõltuvuse nähtudega isikutega. Nende puhul võis telefoni lähedus mõjuda teistsuguse mehhanismi kaudu, võrreldes keskendumise ülesannetega inimeste seas, kellel polnud ilmselt telefonide suhtes veel sõltuvus välja kujunenud.

Kusjuures taolise sõltuvuse kujunemise küsimus pole sugugi tühine, kui uskuda uuringuid, milles tekitasnutitelefonist eemalolek inimestes ängistust ja depressiooni sümptomeid. Mõnedel andmetel ei talu absoluutne enamus ehk umbes 90 protsenti inimestest isegi seda, kui telefoni aku hakkab tühjenema. Samuti on leitud, et umbes kolmandik peamiselt noortest eelistavad telefoni oma pereliikmetele. Olgu lisatud, et viimati mainitud uuringu taga oli juba mainitud Nottingham-Trenti ja Würzburgi ülikoolid, kus on inimese ja nutiseadmete suhted võetud põhjalikuma uurimise objektiks.

Tagasi tulles alguses kirjeldatud uurimuse juurde, selles uuringus ei põhjustanud telefoniga kontakti kadumine uuritavates märgatavaid ängistuse märke. Järelikult võib tööandjatel tekkida kiusatus töötajate telefonid hommikul ära korjata, et need siis töökohalt lahkudes omanikele tagastada ja loota, et keegi seda pahaks ei pane.

Ilmselt pole selleks teadlasi vaja, et pidada sellist tootlikkuse kasvatamise meedet praktikas ilma suurte konfliktideta võimalikuks. Küll aga võib oletada töises kultuuris telefonide kasutamise ja isegi hoidmise asukoha osas muutumist. Seda eriti vaimset tööd nõudvate ametite puhul. Muutusest on ilmselt kasu nii tööandjale kui ka töövõtjale, eriti kui arvestada lisanduvaid tõendeid nutitelefonide kasutamisega kaasnevast depressiooni riskist.

Need, kes ei saanud äsjasest jutust aru, viige telefon teise tuppa ja proovige uuesti keskenduda.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.