Tartu ülikool avas Aasia ekspertiisi ühendava keskuse ({{commentsTotal}})

{{1473315581000 | amCalendar}}

Kohalikku keelt ja kultuuri tundmata on Aasias äärmiselt keeruline hakkama saada. Täna avatud Tartu ülikooli Aasia keskus koondab seni Eestis pigem hajutatud Aasia ekspertiisi, jagab oma kogemusi ja kasutab rahvusvaheliste koostöövõrgustike kontakte, et aidata era- ja avalikku sektorit, organisatsioone või eraisikuid Aasiaga seotud küsimustes.

Keskuse tegevus ei ole piiratud üksnes Hiina, Jaapani, Korea või Indiaga, vaid hõlmab ka Lähis-Ida maid ja Türgit.

Tartu ülikooli Aasia keskuse juhataja kohusetäitja Elo Süld ütles, et nende soov on keskuse kaudu algatada arutelu ühiskonnas nii rändekriisi kui ka Aasia majandusturgudel toimimise teemadel, alustada ühisprojekte ning osaleda nõuandja ja asjatundjate vahendajana nii avaliku sektori, riigistruktuuride kui ka ettevõtjate vahel.

"Keskus saab efektiivsemalt vahendada vajalikku ekspertiisi, näiteks araabia keele ja kultuuri ning islami religiooni tundvate teadlaste kompetentsi, mis muidu laiali hajuma kipub. Nii ei pea asjatundlike inimeste leidmiseks tegema erilisi pingutusi, vaid see teadmine on paremini nähtav ja kättesaadav," selgitas Süld.

Süld lisas, et juba praegu on huvi tuntud erinevate koolituste ja konsultatsioonide vastu: "Need küsimused on tähtsad nii riigiasutuste jaoks, aga ka välissuhtluse tasemel," ütles ta, viidates Eesti saatkonna avamisele Pekingis. Hiina mängib Eesti jaoks tähtsat rolli mitmes valdkonnas, sealhulgas ekspordis ja logistikas.

Elo Süld rõhutas, et kohalikku keelt ja kultuuri tundmata on Aasias äärmiselt keeruline hakkama saada, rääkimata koostöösuhete (teaduskoostöö või ettevõtluse arendamine) või esinduste (sh turismi eesmärgil) loomisest. "Rahast üksi ei piisa sealses keskkonnas tegutsemiseks, sest Aasiat inglise keel veel ei valitse," ütles ta.

Kestliku ja rahvusvaheliselt tunnustatud Aasia pädevuskeskuse loomisele Eestis on õla alla pannud kõik Tartu ülikooli neli valdkonda. Aasia keskuse idee initsiaatoriteks on teiste teadlaste seas rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik Urmas Varblane ning patofüsioloogia professor Sulev Kõks, keda seob, nagu ka mitmeid teisi Tartu teadlasi, pikemaajaline teaduskoostöö Saudi Araabia, Korea, Hiina ja Vietnamiga.

Tartu ülikool eraldas Aasia keskuse käivitamiseks sada viiskümmend tuhat eurot.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.