Tartu ülikool avas Aasia ekspertiisi ühendava keskuse ({{commentsTotal}})

{{1473315581000 | amCalendar}}

Kohalikku keelt ja kultuuri tundmata on Aasias äärmiselt keeruline hakkama saada. Täna avatud Tartu ülikooli Aasia keskus koondab seni Eestis pigem hajutatud Aasia ekspertiisi, jagab oma kogemusi ja kasutab rahvusvaheliste koostöövõrgustike kontakte, et aidata era- ja avalikku sektorit, organisatsioone või eraisikuid Aasiaga seotud küsimustes.

Keskuse tegevus ei ole piiratud üksnes Hiina, Jaapani, Korea või Indiaga, vaid hõlmab ka Lähis-Ida maid ja Türgit.

Tartu ülikooli Aasia keskuse juhataja kohusetäitja Elo Süld ütles, et nende soov on keskuse kaudu algatada arutelu ühiskonnas nii rändekriisi kui ka Aasia majandusturgudel toimimise teemadel, alustada ühisprojekte ning osaleda nõuandja ja asjatundjate vahendajana nii avaliku sektori, riigistruktuuride kui ka ettevõtjate vahel.

"Keskus saab efektiivsemalt vahendada vajalikku ekspertiisi, näiteks araabia keele ja kultuuri ning islami religiooni tundvate teadlaste kompetentsi, mis muidu laiali hajuma kipub. Nii ei pea asjatundlike inimeste leidmiseks tegema erilisi pingutusi, vaid see teadmine on paremini nähtav ja kättesaadav," selgitas Süld.

Süld lisas, et juba praegu on huvi tuntud erinevate koolituste ja konsultatsioonide vastu: "Need küsimused on tähtsad nii riigiasutuste jaoks, aga ka välissuhtluse tasemel," ütles ta, viidates Eesti saatkonna avamisele Pekingis. Hiina mängib Eesti jaoks tähtsat rolli mitmes valdkonnas, sealhulgas ekspordis ja logistikas.

Elo Süld rõhutas, et kohalikku keelt ja kultuuri tundmata on Aasias äärmiselt keeruline hakkama saada, rääkimata koostöösuhete (teaduskoostöö või ettevõtluse arendamine) või esinduste (sh turismi eesmärgil) loomisest. "Rahast üksi ei piisa sealses keskkonnas tegutsemiseks, sest Aasiat inglise keel veel ei valitse," ütles ta.

Kestliku ja rahvusvaheliselt tunnustatud Aasia pädevuskeskuse loomisele Eestis on õla alla pannud kõik Tartu ülikooli neli valdkonda. Aasia keskuse idee initsiaatoriteks on teiste teadlaste seas rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik Urmas Varblane ning patofüsioloogia professor Sulev Kõks, keda seob, nagu ka mitmeid teisi Tartu teadlasi, pikemaajaline teaduskoostöö Saudi Araabia, Korea, Hiina ja Vietnamiga.

Tartu ülikool eraldas Aasia keskuse käivitamiseks sada viiskümmend tuhat eurot.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?