QS-i maailma ülikoolide pingerida: Tartu ülikool parandas positsiooni ja TTÜ säilitas oma koha ({{commentsTotal}})

Tartu ülikool parandas tabelis positsiooni, TTÜ jätkab samal kursil. Autor: ERR

Nii Tartu ülikool (TÜ) kui ka Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) jõudsid taas mainekasse QS-i maailma ülikoolide pingeritta. Tartu ülikool tõusis edetabelis 347. positsioonile ehk võrreldes eelmise aastaga parandas TÜ oma tulemust 53 koha võrra. Tallinna tehnikaülikool aga säilitas mullu saavutatud tulemuse jäädes 650 parima kõrgkooli hulka.

Mõlemad pingeritta jõudnud Eesti kõrgkoolid on kasvatanud viimase aasta jooksul oma rahvusvaheliste tudengite osakaalu, mistõttu on QS-i hinnangul TTÜ ja TÜ tegemas edukaid katseid lõimuda globaalsesse kõrgharidusvõrgustikku.

Kalm: kõrge reiting kinnitab konkurentsivõimet

Tänavu parandas Tartu ülikool oma kohta QSi kuuest näitajate rühmast viies, sh akadeemilise maine näitaja tõusis 22 koha võrra, tööandja mainenäitaja rohkem kui viiekümne koha võrra ning teadustöö näitaja kahe koha võrra.

Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm tõdes, et rahvusülikooli läbi aegade kõrgeim positsioon mainekas edetabelis kinnitab Tartu ülikooli kõrghariduse ja siin tehtava teadustöö üha kasvavat rahvusvahelist konkurentsivõimet.

"Ülikooli rahvusvahelistumise üha suuremat haaret tõestavad tõusutrendis olevad välisüliõpilaste arvud, ingliskeelsete õppekavade valiku laienemine ning Tartu ülikooli teadlaste üha suurem kaasatus rahvusvahelistesse projektidesse,“ rääkis rektor, lisades, et see positsioon kinnitab ka ülikooli hiljutiste juhtimis- ja õppekavaarenduse reformide asjakohasust.

Aaviksoo: konkurents tipus on terav

Teise Eesti ülikoolina on edetabel ka Tallinna tehnikaülikool, mis jääb vahemikku 601–650. Ka TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo tõdes, et Eesti ülikoolide tase on rõõmustavalt kõrge.

"Maailmas on erinevatel hinnangutel 20-25 tuhat ülikooli. Viimase 25 aasta peale tagasi vaadates on nii Tartu Ülikooli kui Tallinna Tehnikaülikooli, aga ka Tallinna Ülikooli edenemine olnud märkimisväärne – nad on jõudnud vastavalt 2%, 3% ja 6% maailma parimate ülikoolide hulka. Ülikoolide kohta, kus õppetöö toimub valdavalt kohalikus keeles, on see väga hea tulemus," märkis Aaviksoo.

TTÜ rektori hinnangul tuleks siiski Eesti taset jõudumööda kasvatada, kuid ta nendib, et see pole kerge olukorras, kus sajad Aasia riikide tipp-ülikoolid edetabelitesse kohta nõutavad. "Kuigi TTÜ asetus selles ülikoolide edetabelis viimase aastaga oluliselt ei muutunud, on ülikooli tase tegelikult järjepidevalt tõusnud. Konkurents tipus on muutunud lihtsalt järjest teravamaks," tõdes Aaviksoo.

Rektorid: edetableid ei tohiks üle tähtsustada

Volli Kalmu sõnul ei tohiks aga erinevaid edetabeleid üle tähtsustada, kuid samas möönas, et nende mõju on nii ülikooli nähtavusele kui ka suhtevõrgustike haardele maailmas on ometi tuntav. "Selle eest tänan ja tunnustan kõiki ülikoolipere liikmeid, kes pingutavad ülikooli pideva uuenemise ja ühiskondliku mõju suurendamise nimel,” rõhutas Kalm.

Jaak Aaviksoo märkis, et edetabelid ei tohiks pärssida pikaajalistest arengueesmärkidest tehtavate otsuste langetamist.

"Oleme teinud ja teeme ka tulevikus otsuseid lähtudes eelkõige ülikooli pikaajalistest arengueesmärkidest, isegi kui need lühemas perspektiivis mõne edetabeli asetusele negatiivselt mõjuvad. Nii viis näiteks Eesti Mereakadeemia kui rakenduskõrgkooli liitumine TTÜ-ga 2014. aastal mitmeid edetabeli asetust mõjutavaid näitajaid (teadusartiklite ja doktorite arv üliõpilase kohta jms) allapoole, ehkki TTÜ sisuline kvaliteet pigem ikka tõusis," selgitas Aaviksoo.

TTÜ rektor lisas, et tippülikool tänapäeva maailmas on üleilmselt avatud ingliskeelne ülikool, kus töötavad ja õpivad maailma parimad. "Siit tuleneb vältimatu järeldus Eesti jaoks – tippülikool ei saa paraku olla eestikeelne ülikool ega isegi eesti ülikool selles mõttes, et siin õpivad ja töötavad valdavalt eestlased ning lõpetajad asuvad Eestis tööle," möönis Aaviksoo.

Massachusettsi tehnoloogiainstituut (MIT) on QS edetabeli järgi maailma parimaid ülikoole juba viiendat aastat.

Ülikoolide reastamisel lähtutakse QS hinnangu puhul eeskätt institutsiooni akadeemilisest mainest, teadus- ja õpilaskonna liikmete suhtarvust ja viitamiste arvust ühe teaduskonna liikme kohta. Väiksem, kuid siiski oluline roll on ülikoolide mainel tööandjate seas ning välisüliõpilaste ja -õppejõudude osakaalul.

QS on üks kahest tähtsamast maailma ülikoole ritta seadvast edetabelist.

Toimetaja: Allan Rajavee



Debatt vähi tekkepõhjuste üle tõotab taas hoogu koguda

Ligi kaks kolmandikku vähini viia võivatest mutatsioonidest tekivad DNA kopeerimise käigus tehtavate vigade tõttu, vihjab värske uuring.

Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse

Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.

Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid

Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.