Ühe minuti loeng: kas Eesti rannad on radioaktiivsed? ({{commentsTotal}})

Radioaktiivsusega seostuvad meile enamasti inimtekkelised kiirgusallikad näiteks röntgen või erinevad katastroofid nagu Tšernobõlis toimunu. Tegelikkuses ümbritseb meid kogu aeg looduslik radioaktiivne foon, nimetades mitmetest näiteks kosmosest tuleva kiirguse või maapõuest lenduva radooni. Radioaktiivne võib olla ka liiv mererannas, räägib Tallinna ülikooli doktorant Johanna-Iisebel Järvelill.

Liivad koosnevad erinevatest mineraalidest. Mineraalid on looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahked keemilised ühendid, näiteks haliit ehk keedusool või ehedad elemendid, näiteks kuld või hõbe. Neid iseloomustab kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja füüsikalised omadused.

Mereranna liivad on enamasti bimineraalised, koosnedes peamiselt kahest mineraalist, milleks on kvarts ja päevakivid. Kvarts koosneb ränist ja hapnikust ning päevakivides on lisaks ränile ja hapnikule alumiiniumi ning veel ka kaaliumi, naatriumi või kaltsiumi ja teisi keemilisi elemente.

Lisaks kvartsile ja päevakividele leidub ka vähemal hulgal teisi mineraale, sellisteks mineraalideks võivad olla tsirkoonid. Tsirkoon koosneb peamiselt tsirkooniumist, ränist ja hapnikust, kuid tihtipeale on tsirkoonium asendunud uraani või tooriumiga, mis on radioaktiivsed elemendid.

Taoline asendumine on loomulik protsess ning pole põhjustatud inimtegevusest. Enamasti on sellised setted siia transporditud mandrijääga Soome kristalsest aluskorrast ja Soome lahe liustikest. Sealsest aluskorrast pärit setted sisaldavad uraani, tooriumi ja radioaktiivset kaaliumi isotoopi.

Nende elementide radioaktiivsuse põhjuseks on ebastabiilsete tuumade lagunemine. Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv, lõhkudes keemilisi sidemeid molekulide vahel.

Seega kõrge tsirkooni sisaldusega liivades võib olla kõrgenenud radioaktiivsuse tase. Näitena võib tuua Edela-Eestis Lemme ranna läheduses asuva punkti, kus on tase tavalisest looduslikust foonist 14 korda kõrgem. Õnneks selles punktis püsiasutust ei ole, mis polegi soovitatav.

Kuid selline kõrgenemine on haruldane ning tsirkooni sisaldumine liivades meile ohtu ei kujuta. Palju suurema kiirguse saame me näiteks lennukiga lennates või hambaarsti poolt tehtavast röntgenist.

Radioaktiivsus ümbritseb meid kõikjal, ka mererannas, enamasti on see normaalne osa looduslikust radioaktiivsuse foonist, mis inimese tervisele kahjulik ei ole.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: