Ühe minuti loeng: kas Eesti rannad on radioaktiivsed? ({{commentsTotal}})

Radioaktiivsusega seostuvad meile enamasti inimtekkelised kiirgusallikad näiteks röntgen või erinevad katastroofid nagu Tšernobõlis toimunu. Tegelikkuses ümbritseb meid kogu aeg looduslik radioaktiivne foon, nimetades mitmetest näiteks kosmosest tuleva kiirguse või maapõuest lenduva radooni. Radioaktiivne võib olla ka liiv mererannas, räägib Tallinna ülikooli doktorant Johanna-Iisebel Järvelill.

Liivad koosnevad erinevatest mineraalidest. Mineraalid on looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahked keemilised ühendid, näiteks haliit ehk keedusool või ehedad elemendid, näiteks kuld või hõbe. Neid iseloomustab kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja füüsikalised omadused.

Mereranna liivad on enamasti bimineraalised, koosnedes peamiselt kahest mineraalist, milleks on kvarts ja päevakivid. Kvarts koosneb ränist ja hapnikust ning päevakivides on lisaks ränile ja hapnikule alumiiniumi ning veel ka kaaliumi, naatriumi või kaltsiumi ja teisi keemilisi elemente.

Lisaks kvartsile ja päevakividele leidub ka vähemal hulgal teisi mineraale, sellisteks mineraalideks võivad olla tsirkoonid. Tsirkoon koosneb peamiselt tsirkooniumist, ränist ja hapnikust, kuid tihtipeale on tsirkoonium asendunud uraani või tooriumiga, mis on radioaktiivsed elemendid.

Taoline asendumine on loomulik protsess ning pole põhjustatud inimtegevusest. Enamasti on sellised setted siia transporditud mandrijääga Soome kristalsest aluskorrast ja Soome lahe liustikest. Sealsest aluskorrast pärit setted sisaldavad uraani, tooriumi ja radioaktiivset kaaliumi isotoopi.

Nende elementide radioaktiivsuse põhjuseks on ebastabiilsete tuumade lagunemine. Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv, lõhkudes keemilisi sidemeid molekulide vahel.

Seega kõrge tsirkooni sisaldusega liivades võib olla kõrgenenud radioaktiivsuse tase. Näitena võib tuua Edela-Eestis Lemme ranna läheduses asuva punkti, kus on tase tavalisest looduslikust foonist 14 korda kõrgem. Õnneks selles punktis püsiasutust ei ole, mis polegi soovitatav.

Kuid selline kõrgenemine on haruldane ning tsirkooni sisaldumine liivades meile ohtu ei kujuta. Palju suurema kiirguse saame me näiteks lennukiga lennates või hambaarsti poolt tehtavast röntgenist.

Radioaktiivsus ümbritseb meid kõikjal, ka mererannas, enamasti on see normaalne osa looduslikust radioaktiivsuse foonist, mis inimese tervisele kahjulik ei ole.



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.