Elu õilmitses Maal juba vähemalt 3,7 miljardi aasta eest ({{commentsTotal}})

Gröönimaa kagurannik võib paista esmapilgul tänapäeval üdini hüljatud ja viljatu paigana. Ometigi on suutnud seal kanda kinnitada lugematu arv samblaid, samblikke ja mikroorganisme. Austraalia teadlaste värske töö viitab nüüd, et esimesi baktereid võis Gröönimaa aladel näha juba enam kui 3,7 miljardi aasta eest.

''Me olime väga põnevil, kui nägime oma tavalist ringkäiku tehes uusi jääst välja sulanud paljandeid. Neid lähemalt vaadates käis ajus justkui kerge klõps läbi – ma arvan, et tean, mis need on,'' meenutas uurimus juhtivautor Allen Nutman Austraalias asuvast Wollongongi ülikoolist paari aasta taguseid sündmusi.

Kuigi võib tunduda üllatav, et bakterid suudavad jätta planeedile üleüldse miljarditele aastatele vastupidava märgi, pole see tuulest võetud. Kolooniates kasvavate bakterite paks rakusein ja limakiht püüab kinni merepõhja langevaid setteid, mikroorganismid ise sünteesivad aga mõnikord kaltsiumkarbonaati – lubjakivi peamist koostisosa. Sajandite ja aastatuhandete möödudes koguneb järjest ülespoole pürgivast bakterikihi alla mineraalirikas kuhjatis, millest võivad tekkida juba ajahambale paremini vastu pidavad künkad ja saarekesed.

Samas võivad stromatoliitidele sarnanevad struktuurid moodustuda ka protsesside käigus, millel pole eluga mingit pistmist. ''Suur küsimus ongi, kuidas neid eristada ja millal võib need kirjutada iidse elu arvele. Kogukonnas on aastate vältel peetud sel teemal terve hulk debatte vastavalt sellele, kuidas mõni uus ''vanim'' fossiil päevavalgele tuli,'' selgitas geoloog. Nii võib oodata, et ka hiljuti Nutmani ja tema kolleegide sulest ajakirjas Nature ilmunud töö tekitab järgnevatel kuudel pehmelt öeldes ''elavaid vaidlusi''.

Seni on peetud vanimaks märgiks bakteriaalsest elust umbes 3,5 miljardi aasta vanuseid Austraalia lääneosast leitud kivistisi. Värskes uurimuses kirjeldatavate stromatoliitide vanuseks hindab töörühm aga umbes 3,72 miljardit aastat. Vaid umbes sada miljonit aastat varem tabasid Maad Päikesesüsteemi arengut kirjeldavate mudelite ja Kuule jäetud armide alusel asteroidid veel sedavõrd sagedasti, et osa maakoorest hakkas sulama.

Teisisõnu pidi elu taastekkima vaid saja miljoni aastaga või mõneti tõenäolisemalt – iidsed eluvormid leidsid maakera ühel kõige eluvaenulikumal epohhil võimaluse trotsida äärmuslikke keskkonnatingimusi, et soodsamates oludes planeet taasasustada. Viimase stsenaariumi poole kaldus ka Nutman ise. ''Stromatoliitide tekkimiseks oli vaja mitut sorti mikroorganisme ehk elu pidi jõudma mitmekesistuda,'' laiendas mees. Hiljutised molekulaarsel kellal põhinevad analüüsid on näidanud, et kõigi elusorganismide viimane ühine esivanem elas umbes nelja miljardi aasta eest.

Geoloog nentis, et vanemate fossiilide leidmine muutub üha ebatõenäolisemaks. Laamade aeglane, kuid järjekindel liikumine tähendab, et planeedi kaugem ajalugu kaob varem või hiljem pöördumatult igavikku. ''Planeedil on vaid paar piirkonda, mis talletab enam kui kolme miljardi aasta tagust ajalugu,'' märkis Nutman.

Tasub märkida, et töörühm leidis kivistised mitte sette- vaid moondekivimitest, mida olid jõudnud mõjutada juba äärmuslik rõhk ning temperatuur, mis kustutab tavaliselt kõik jäljed kunagisest elust. Juhul kui Nutmani ja ta kolleegide tõlgendus ajaproovil paika peab, oli seega omal kombel tegu loterii peavõiduga. Ent leid võib parandada ka astrobioloogide silmis šansse teistelt planeetidelt elu või selle jälgede leidmiseks.

Tsiteerides uurimusega kaasnevalt ilmunud California tehnoloogiainstituudi teadlase Abigail Allwoodi ülevaateartiklit: ''Kui elu leidis võimaluse kanda kinnitada siin ja jätta maha sellise märgi, et selle jäänukid eksisteerivad vaatamata sellele, et sellest ajast on alles vaid killuke moondekivimeid, siis pole elu valiv, kahtlev ja ebatõenäoline asi. Anna elule pool võimalust ja see haarab sellest kinni''.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?