Kukkurkuradid võivad suuta seljatada tapva ja nakkava vähivormi ({{commentsTotal}})

Kukkurkurat.
Kukkurkurat. Autor/allikas: Menna Jones

Kuigi vähk võib olla kohutav haigus, ei kandu see vähemalt inimeselt inimesele. Sama ei saa öelda Austraalias Tasmaania saarel elavate kukkurkuradite seas leviva vähivormi kohta. Haigus on viimase paarikümne aasta jooksul hukutanud enamiku populatsioonist. Värske analüüs viitab, et äärmusliku surve mõjul on loomade genoomis aga ülikiiresti levima hakanud ka loomade resistentsust kasvatavad geenialleelid.

"Nad peaksid tänaseks juba surnud olema. Seda vähemalt enamiku epideemia alguses tehtud ennustuste kohaselt. Ent näeme väga tugeva valikusurve tõttu evolutsioonilist vastust. See võib looduses elavad isendid väljasuremisest päästa," sõnas Washingtoni osariigiülikooli professor ja uue uurimuse juhtivautor Andrew Storfer ERR Novaatorile antud intervjuus.

Teadlased avastasid esimesed kukkurkuradite näokasvajad 1996. aastal. Erinevalt enamikest teadaolevat vähkidest ei teki see organismis endas tekkinud geenimutatsioonide toimel. Kukkurkuradite seas leviva vähivormi näol on tegu sama kasvajaga, mis kandub ühelt isendilt teisele. Levikule hoogu andev kuradite üliagressiivne käitumine ei vaibu isegi paaritumisperioodiks. Hammustuste käigus võivad kasvajarakud sattuda ühe isendi suust teise, kus siis omakorda vohama hakkavad. Vähem kui 20 aastaga on haiguse mõjul vähenenud populatsiooni arvukus 80 protsenti.

Värskes töös analüüsis Storfer kolleegidega kümnete enne haiguspuhangut ja selle ajal kogutud loomade pärilikkusaine proove. Mees leidis, et selle kahes piirkonnas on pärilikkusaine muutunud märksa kiiremini kui teises. "Sarnaseid muutusi võis näha kõigis kolmes vaatluse alla võetud asurkonnas. Nii on äärmiselt tõenäoline, et tegu pole pelga geenitriiviga. Veelgi enam, aegseeria analüüs näitas, et selle tulemusel on kasvanud nende kohasuse potentsiaal (ehk võime järglasi saada)," lisas professor.

Seitsmest piirkondades asuvast geenist viit on seostatud inimeste puhul immuunsüsteemi funktsioonidega ja vähivastase võitlusega. "Me ei saa veel kindlalt öelda, kui suur on tänaseks levima hakanud alleelide esinemissagedus, Kuid me teame, et nende sagedus kasvas," sõnas Storfer. Küsimusele loodatakse saada vastus täiendavates uuringutes. Näiteks valmistab mees oma kolleegidega juba praegu ette uurimust, mis hõlmab 293 isendi asemel juba umbes 3000 loomalt kogutud proove.

Laiemas plaanis pole kukkurkuradite hulgas nähtav ülikiire evolutsioon enneolematu, kuid siiski suhteliselt haruldane. "Kõik sõltub sellest, kui kiiresti loomad paljunevad ja kui suur on nende genoomi suurus," selgitas Storfer. Hästi on teaduslikult kirjeldatud vaid küülikute kohanemine Austraaliasse jõudnud mükomatoosiga.

Nakkav vähk
Miljoni dollari küsimuseks jääb, kui palju looduses nakkavaid vähivorme üldse esineb. Lisaks kukkurkuradite näokasvajatele on tänaseks kirjeldatud koerte paaritumise teel levivat kasvajat, mis on koeri kimbutanud juba vähemalt 10 00 aastat, ning hiljuti kahepoolsete karpide nakkavat vähki. Neist viimase näol on sarnaselt kukkurkuradite vähiga suhteliselt hiljutise nähtusega. Viimaks on kirjeldatud laborihamstreid nakatanud vähivormi. See kadus aga loetud põlvkondade vältel.

Nii võib Storferi sõnul öelda, et nakkav vähk on ühekorraga suhteliselt haruldane, kuid samal ajal tõenäoliselt ka oodatust sagedamini esinev haigu. Kukkurkuradite puhul võib olla vastus mõneti teistsugune. "2014. aastal leiti, et kukkurkuradite seas levib teinegi nakkav vähivorm. Kuna tundub äärmiselt ebatõenäoline, et vähk võiks 20 aasta jooksul muutuda nakkavaks kaks korda, võib oletada, et nakkav vähk on osa nende evolutsioonilisest minevikust ja nad on leidnud ka minevikus viisi selle seljatamiseks," spekuleeris professor.

Storfer oli lootusrikas, et vaatamata Tasmaania osariigi vähenevale rahalisele toele suudetakse kukkurkuradid päästa või vähemalt ei kao nad planeedilt täelikult. Näiteks on üritatud tugevdada looduses elavate isendite immuunsus ja kasvatatud isendite arvukust. "Pigem on küsimus praegu inimtegevuses, millel on potentsiaali probleemi süvendada. Näiteks jääb väga palju kuradeid auto alla. Kui nad peaksid aga tõepoolest looduses välja surema, leidub neid vangistuses populatsiooni uuesti jalule aitamiseks piisavalt," lisas Storfer.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.