Pestitsiidi leheltpõrkeid talitsev lisaaine säästab keskkonda   ({{commentsTotal}})

Tänapäeva intensiivse põlluviljeluse ja ikka veel jätkuva globaalse rahvastikukasvu juures on paratamatu, et maailma põlde pritsitakse suure hulga kahjurimürkide ehk pestitsiididega.

Kahetsusväärsel kombel jääb keskmiselt ainult kaks protsenti pritsitud vedelikust taimede külge, suur hulk aga põrkub taimelehtedelt tagasi otse põllupinnale ja sealt edasi ojadesse ja jõgedesse keskkonnareostust tekitama.

Nüüd teatavad ameerika teadlased, et on leidnud lahenduse, kuidas ikkagi suuremat kogust taimekaitsevahendit taime külge taime kaitsma jätta. Kripa Varanasi, Maher Damak, Seyed Reza Mahmoudi ja Nasim Hyder Massachusettsi tehnoloogiaainstituudist kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et sellise tulemuse saab, kui lisada ühele osale kasutatavast pestitsiidist üht polümeerset ainet, mis annab sellele kergelt negatiivse elektrilaengu, teisele osale aga teist polümeerset ainet, mis annab kergelt positiivse laengu.

Kui nüüd eri lisanditega pestitsiidi kahes eraldi paagis hoida ja kahe eraldi joana põllutaimedele piserdada, siis tekib lehepinnale hüdrofiilne ehk veelembene kiht. Sellise kihiga kaetud lehelt järgmised pestitsiiditilgad enam nii kergesti tagasi ei põrka. Tavaliselt kipuvad taimelehed olema pigem hüdrofoobse ehk vett tõrjuva pinnaga, mis ongi suure pestitsiidiraiskamise üks põhjusi.

Uued lisandid aitaksid kahjurimürkide kulutamist loodetavasti märkimisväärselt vähendada, sest suurem osa neist jääb sinna, kus neid just tegelikult vaja oleks. Nii satub vähem mürki keskkonda ja maailma põllupidajad saavad pestitsiidide arvelt ka rahalisi kulusid kokku hoida.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.