Pestitsiidi leheltpõrkeid talitsev lisaaine säästab keskkonda   ({{commentsTotal}})

Tänapäeva intensiivse põlluviljeluse ja ikka veel jätkuva globaalse rahvastikukasvu juures on paratamatu, et maailma põlde pritsitakse suure hulga kahjurimürkide ehk pestitsiididega.

Kahetsusväärsel kombel jääb keskmiselt ainult kaks protsenti pritsitud vedelikust taimede külge, suur hulk aga põrkub taimelehtedelt tagasi otse põllupinnale ja sealt edasi ojadesse ja jõgedesse keskkonnareostust tekitama.

Nüüd teatavad ameerika teadlased, et on leidnud lahenduse, kuidas ikkagi suuremat kogust taimekaitsevahendit taime külge taime kaitsma jätta. Kripa Varanasi, Maher Damak, Seyed Reza Mahmoudi ja Nasim Hyder Massachusettsi tehnoloogiaainstituudist kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et sellise tulemuse saab, kui lisada ühele osale kasutatavast pestitsiidist üht polümeerset ainet, mis annab sellele kergelt negatiivse elektrilaengu, teisele osale aga teist polümeerset ainet, mis annab kergelt positiivse laengu.

Kui nüüd eri lisanditega pestitsiidi kahes eraldi paagis hoida ja kahe eraldi joana põllutaimedele piserdada, siis tekib lehepinnale hüdrofiilne ehk veelembene kiht. Sellise kihiga kaetud lehelt järgmised pestitsiiditilgad enam nii kergesti tagasi ei põrka. Tavaliselt kipuvad taimelehed olema pigem hüdrofoobse ehk vett tõrjuva pinnaga, mis ongi suure pestitsiidiraiskamise üks põhjusi.

Uued lisandid aitaksid kahjurimürkide kulutamist loodetavasti märkimisväärselt vähendada, sest suurem osa neist jääb sinna, kus neid just tegelikult vaja oleks. Nii satub vähem mürki keskkonda ja maailma põllupidajad saavad pestitsiidide arvelt ka rahalisi kulusid kokku hoida.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.
Naissaare poisi leiutis aitab teiste tähtede juures planeete otsida

Naissaarelt pärit pärit Bernhard Schmidti leiutatud optilise süteemi abil on tänaseks avastatud juba tuhandeid eksoplaneete.

Maaülikoolis kloonitud lehm Augustiina.
Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.