Pestitsiidi leheltpõrkeid talitsev lisaaine säästab keskkonda   ({{commentsTotal}})

Tänapäeva intensiivse põlluviljeluse ja ikka veel jätkuva globaalse rahvastikukasvu juures on paratamatu, et maailma põlde pritsitakse suure hulga kahjurimürkide ehk pestitsiididega.

Kahetsusväärsel kombel jääb keskmiselt ainult kaks protsenti pritsitud vedelikust taimede külge, suur hulk aga põrkub taimelehtedelt tagasi otse põllupinnale ja sealt edasi ojadesse ja jõgedesse keskkonnareostust tekitama.

Nüüd teatavad ameerika teadlased, et on leidnud lahenduse, kuidas ikkagi suuremat kogust taimekaitsevahendit taime külge taime kaitsma jätta. Kripa Varanasi, Maher Damak, Seyed Reza Mahmoudi ja Nasim Hyder Massachusettsi tehnoloogiaainstituudist kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et sellise tulemuse saab, kui lisada ühele osale kasutatavast pestitsiidist üht polümeerset ainet, mis annab sellele kergelt negatiivse elektrilaengu, teisele osale aga teist polümeerset ainet, mis annab kergelt positiivse laengu.

Kui nüüd eri lisanditega pestitsiidi kahes eraldi paagis hoida ja kahe eraldi joana põllutaimedele piserdada, siis tekib lehepinnale hüdrofiilne ehk veelembene kiht. Sellise kihiga kaetud lehelt järgmised pestitsiiditilgad enam nii kergesti tagasi ei põrka. Tavaliselt kipuvad taimelehed olema pigem hüdrofoobse ehk vett tõrjuva pinnaga, mis ongi suure pestitsiidiraiskamise üks põhjusi.

Uued lisandid aitaksid kahjurimürkide kulutamist loodetavasti märkimisväärselt vähendada, sest suurem osa neist jääb sinna, kus neid just tegelikult vaja oleks. Nii satub vähem mürki keskkonda ja maailma põllupidajad saavad pestitsiidide arvelt ka rahalisi kulusid kokku hoida.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.