Pirital levivas vetikahaisus on süüdi ka inimesed ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased uurivad Tallinna lahe keskkonnaseisundit ja juba projekti algfaasis on selgunud, et Kadrioru ja Merviälja vahelise rannaala vetikate tugev hais on seotud inimliku faktoriga.

Mööd Pirita teed sõites või jalutades tunneb nina tihti ebameeldivat lehka. Seda põhjustavad vetikad, mis lahesopis seisvas vees roiskuma hakkavad. Kogu protsessile annavad hoogu juurde piirkonnas asuvad mitmed sadevee kollektorid, milles voolava vee tegelik koostis on teadmata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kollektorid peaksid meil kandma puhast vihmavett, aga kui see puhas vihmavesi läbib meil tänavaid ja väljakuid, siis ta enam nii puhas ei ole. Kui siin on analüüse tehtud, siis see sisaldab ka fekaalbaktereid," rääkis TTÜ meresüsteemide instituudi teadur Kai Künnis-Beres.

Oma osa annavad ka mõned laevad, kust vaatamata rangele keelule reovett Läänemerre lastakse.

Keskkonnainvesteeringute keskus rahastab ühtekokku kolme projekti, mille lõppraport peaks andma teadmise, mida sisaldab sealsete sadevee kollektorite vesi, millised on vetikate kasvutingimused Tallinna lahes ja kuidas rannaäärseid vetikavalle efektiivselt kokku korjata.

"Ma uurin eelkõige vetikamatte, järgmisel aastal on meil plaanis korraldada nende eemaldamist ja välja töötada teiste riikide kogemusele tuginedes, kuidas neist mattidest lahti saada ja millist meetodit kasutades oleks see kõige efektiivsem," ütles Künnis-Beres.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, on selgus käes järgmise aasta lõpuks.

Toimetaja: Karin Koppel



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: