Pirital levivas vetikahaisus on süüdi ka inimesed ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased uurivad Tallinna lahe keskkonnaseisundit ja juba projekti algfaasis on selgunud, et Kadrioru ja Merviälja vahelise rannaala vetikate tugev hais on seotud inimliku faktoriga.

Mööd Pirita teed sõites või jalutades tunneb nina tihti ebameeldivat lehka. Seda põhjustavad vetikad, mis lahesopis seisvas vees roiskuma hakkavad. Kogu protsessile annavad hoogu juurde piirkonnas asuvad mitmed sadevee kollektorid, milles voolava vee tegelik koostis on teadmata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kollektorid peaksid meil kandma puhast vihmavett, aga kui see puhas vihmavesi läbib meil tänavaid ja väljakuid, siis ta enam nii puhas ei ole. Kui siin on analüüse tehtud, siis see sisaldab ka fekaalbaktereid," rääkis TTÜ meresüsteemide instituudi teadur Kai Künnis-Beres.

Oma osa annavad ka mõned laevad, kust vaatamata rangele keelule reovett Läänemerre lastakse.

Keskkonnainvesteeringute keskus rahastab ühtekokku kolme projekti, mille lõppraport peaks andma teadmise, mida sisaldab sealsete sadevee kollektorite vesi, millised on vetikate kasvutingimused Tallinna lahes ja kuidas rannaäärseid vetikavalle efektiivselt kokku korjata.

"Ma uurin eelkõige vetikamatte, järgmisel aastal on meil plaanis korraldada nende eemaldamist ja välja töötada teiste riikide kogemusele tuginedes, kuidas neist mattidest lahti saada ja millist meetodit kasutades oleks see kõige efektiivsem," ütles Künnis-Beres.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, on selgus käes järgmise aasta lõpuks.

Toimetaja: Karin Koppel



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.