Tartu Ülikool taotleb arstide tagasitoomiseks riigilt 86 000 eurot ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Küllike Rooväli/Postimees/Scanpix

Tartu Ülikool esitas projekti "Arstid tagasi tervishoidu" rahastamiseks sotsiaalministeeriumile taotluse 86 194 euro saamiseks, mille eest on plaanis tuua järgmisel aastal tervishoiusüsteemi tagasi 16 arsti.

Veebruarist aprilli lõpuni kestva projektiga on ülikoolil kavas praktiseerimisest eemal olnud arstidele taas registrisse pääsemiseks korraldada vajalik praktika. Läbi viiakse ka teoreetiline koolitus, mis hõlbustaks neil vajaliku üldarstieksami sooritamist.

Projekti ülesehitus on analoogne 2010-2013 toimunud Läänemere maade projekti IMPRIM tegevustega, kus aidati praktika sooritamisel ning eksamiks valmistumisel 27 arsti. Seejärel on aastail 2013-2014 sotsiaalministeerium rahastanud 31 arsti samalaadset praktikat ning teoreetilist koolitust.

Kokkuvõtvalt on tervishoiutöötajate registrisse lisandunud 55 arsti ning käesoleva aasta septembriks on nimetatud arstidest asunud residentuuri 35 arsti. Lisaks on teadaolevalt mitu arsti asunud üldarstina tööle kas hooldusravi pakkuvas tervishoiuasutuses või perearstipraksises, kirjutas TÜ sisekliiniku juhataja professor Margus Lember sotsiaalministeeriumile neljapäeval esitatud taotluses.

Programm on saanud positiivset tagasisidet nii osalejatelt kui ka leidnud äramärkimist hea kogemusena, kuidas võimaldada arstidel tervishoiusektorisse tagasi pöörduda, märkis Lember.

Toimetaja: Marju Himma

Allikas: BNS



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.