Õpetajad ei kasuta nutiseadmeid tundides tõhusalt ({{commentsTotal}})

Narva lasteülikooli õpilased Tartu ülikoolis.
Narva lasteülikooli õpilased Tartu ülikoolis. Autor/allikas: Ekraanitõmmis

Tartu ülikoolis valminud uuring näitab, et enamik Eesti õpetajaid kasutab oma tundides nutiseadmeid väga harva ja sedagi põhiliselt infootsinguks.

Haridus- ja teadusministeerium soovitab nutilahendusi mitte karta ja anda seejuures rohkem vastutust õpilastele, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kui me riigina oleme oma saavutuste üle uhked, siis haridusvaldkonna e-tiiger kui just ei maga, siis liigutab väga vaevaliselt. Tartu ülikooli uuringu kohaselt kasutavad õpetajad koolitundides oma nutiseadmeid vaid paar korda kuus või veelgi harvemini. Ja tavaliselt vaid infootsinguks.

Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tõi üheks põhjuseks õpetajate keskmise vanuse, mis on üle 48 aasta.

„Me oleme tulnud teisest ajastust, kus digist ei rääkinud keegi. Ma arvan, et kõige efektiivsem oleks kasutada meetodit, kus õpilased omavahel suhtlevad, kus nad annavad tagasisidet.“

Mida aga võiks teha teisiti, et õpetajad ja õpilased saaksid koolitunnis õppe tarvis nutiseadet paremini ära kasutada?

Nutiseadmed võiksid Käosaare sõnul olla pigem vahend õpilasele, kes saaks tehnikalahendust ära kasutada õppematerjalide kokkupanekuks ja esitamiseks.

Nii oleks ka suurem vastutus digitaalvahendi kasutamise eest rohkem õpilasel ning see julgustaks enam ka õpetajat.

Narva Eesti gümnaasiumi direktori ja aineõpetaja Uta Kroon-Assafrei hinnangul oleksid õpetajad isegi valmis hoiakuid muutma ja nutipõlvkonnaga kaasa minema, kuid n-ö vaim on valmis, kuid liha nõder.

„Meie kontekstis tähendab see seda, et koolides on tehnilisi vahendeid vähe,“ nentis Uta Kroon-Assafrei. Esiteks oleks vaja head internetiühendust, sest kui keegi paneb võrgus tööle korraga 30 digivahendit, saab lihtsalt andmesidemaht otsa.

„Koolidel ikkagi napib väga kõvasti infotehnika raha,“ sedastas Uta Kroon-Assafrei. „Enamus oleksid nõus tegema, aga sul peavad olema vahendid.“

Irene Käosaar lubab, et haridusministeerium tagab koolidele korraliku võrguühenduse, uudse tehnika ja digiõppematerjalid.

Samas lisab Käosaar, et päris digihulluks ei tasu ka minna: „Digi ei saa olla eesmärk omaette. See peab olema mõistuspärane ja eesmärgistatud. Me tahame liikuda sinna poole, et see digivahend, mis iganes ta on, toetaks loovust, ettevõtlikkust ja maailma avardamist selle kaudu.“

Alates üle-eelmisest aastast on digipädevus üks kohustuslikest pädevustest riiklikus õppekavas.

Toimetaja: Marju Himma



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.