Õpetajad ei kasuta nutiseadmeid tundides tõhusalt ({{commentsTotal}})

Narva lasteülikooli õpilased Tartu ülikoolis.
Narva lasteülikooli õpilased Tartu ülikoolis. Autor/allikas: Ekraanitõmmis

Tartu ülikoolis valminud uuring näitab, et enamik Eesti õpetajaid kasutab oma tundides nutiseadmeid väga harva ja sedagi põhiliselt infootsinguks.

Haridus- ja teadusministeerium soovitab nutilahendusi mitte karta ja anda seejuures rohkem vastutust õpilastele, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kui me riigina oleme oma saavutuste üle uhked, siis haridusvaldkonna e-tiiger kui just ei maga, siis liigutab väga vaevaliselt. Tartu ülikooli uuringu kohaselt kasutavad õpetajad koolitundides oma nutiseadmeid vaid paar korda kuus või veelgi harvemini. Ja tavaliselt vaid infootsinguks.

Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tõi üheks põhjuseks õpetajate keskmise vanuse, mis on üle 48 aasta.

„Me oleme tulnud teisest ajastust, kus digist ei rääkinud keegi. Ma arvan, et kõige efektiivsem oleks kasutada meetodit, kus õpilased omavahel suhtlevad, kus nad annavad tagasisidet.“

Mida aga võiks teha teisiti, et õpetajad ja õpilased saaksid koolitunnis õppe tarvis nutiseadet paremini ära kasutada?

Nutiseadmed võiksid Käosaare sõnul olla pigem vahend õpilasele, kes saaks tehnikalahendust ära kasutada õppematerjalide kokkupanekuks ja esitamiseks.

Nii oleks ka suurem vastutus digitaalvahendi kasutamise eest rohkem õpilasel ning see julgustaks enam ka õpetajat.

Narva Eesti gümnaasiumi direktori ja aineõpetaja Uta Kroon-Assafrei hinnangul oleksid õpetajad isegi valmis hoiakuid muutma ja nutipõlvkonnaga kaasa minema, kuid n-ö vaim on valmis, kuid liha nõder.

„Meie kontekstis tähendab see seda, et koolides on tehnilisi vahendeid vähe,“ nentis Uta Kroon-Assafrei. Esiteks oleks vaja head internetiühendust, sest kui keegi paneb võrgus tööle korraga 30 digivahendit, saab lihtsalt andmesidemaht otsa.

„Koolidel ikkagi napib väga kõvasti infotehnika raha,“ sedastas Uta Kroon-Assafrei. „Enamus oleksid nõus tegema, aga sul peavad olema vahendid.“

Irene Käosaar lubab, et haridusministeerium tagab koolidele korraliku võrguühenduse, uudse tehnika ja digiõppematerjalid.

Samas lisab Käosaar, et päris digihulluks ei tasu ka minna: „Digi ei saa olla eesmärk omaette. See peab olema mõistuspärane ja eesmärgistatud. Me tahame liikuda sinna poole, et see digivahend, mis iganes ta on, toetaks loovust, ettevõtlikkust ja maailma avardamist selle kaudu.“

Alates üle-eelmisest aastast on digipädevus üks kohustuslikest pädevustest riiklikus õppekavas.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.