Noor materjaliteadlane käis ainsa eestlasena mainekal kohtumisel nobelistidega ({{commentsTotal}})

Marta Tarkanovskaja sai kaheks minutiks käes hoida Klaus von Klitzingu Nobeli preemia medalit.
Marta Tarkanovskaja sai kaheks minutiks käes hoida Klaus von Klitzingu Nobeli preemia medalit. Autor/allikas: Erakogu

Tartu ja Turu ülikooli materjaliteaduste doktorant Marta Tarkanovskaja oli üks 80 riiki esindavast 400 noorest, kes käis Eesti parima noorteadlasena mainekal Lindau foorumil kohtumas Nobeli preemia laureaatidega.

Tänavune Lindau kohtumine oli pühendatud füüsikale. Kuuel päeval said noorteadlased üle maailma osa enam kui 30 nobelisti inspireerivatest loengutest, meistriklassidest ning sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest.

Tarkanovskaja tõdes, et Lindau kohtumine oli üks ebatavalisemaid konverentse, kuna seal oli kohal niivõrd suur hulk nobeliste – veel suurema hulga nobelistidega saaks kohtuda vaid Nobeli preemiate üleandmisel.

Doktorandi jaoks algas kogu üritus päev varem, sest ta sai üheskoos 40 teise noorteadlasega kutse osaleda ka teaduse suvefestivalil, kus rääkis esimest korda Nobeli preemia laureaadi Bill Phillipsiga, kes alustas vestlust lauega „Meie oleme siin teie pärast!”.

"Hiljem mõistsin, kui suur vedamine oli Billiga esimesena rääkida, sest Lindau kohtumise ajal tiirlesid teised noorteadlased tema ümber kui elektronid ümber aatomi tuuma," kirjeldas noor materjaliteadlane.

Tarkanovskaja sõnul oli paljudele noorteadlastele huvitav teada saada, kuidas jõuda Nobeli preemiani. Nobelistidel oli välja pakkuda mitu versiooni: näiteks kolida Šveitsi ja süüa šokolaadi, sest Nobeli preemia laureaatide arv ja Šveitsis 10 miljoni elaniku kohta tarbitava šokolaadi koguse suhe järgi on Šveits maailmas esirinnas.

Teine ja lihtsam viis Nobeli preemia saamiseks oli paluda seda mõnelt nobelistilt. Nii tegi ka Tarkanovskaja, kes õhtusöögilauas sai hoida Klaus von Klitzingu Nobeli preemia medalit.

"Nüüd saan öelda, et ma sain Nobeli preemia … kaheks minutiks," naerab doktorant. "Aga kui tõsiselt rääkida, siis nädal koos Nobeli preemia laureaatidega näitas mulle, et kui oled optimistlik ja teed, mida armastad, ning töötad kirega, siis on kõik võimalik," rääkis Tarkanovskaja.

Järgmise aasta Lindau kohtumine on pühendatud keemiale.

"Kandideeri, osutu valituks, lase end inspireerida ning tee maailmast veel parem paik," julgustas Tarkanovskaja kõiki teisi noorteadlasi, kes ei ole veel Lindau kohtumisel käinud.

Oma teadustöös uurib Tarkanovskaja ioonsete vedelike ja molekulaarsete klastrite fragmentatsiooniprotsesse, kasutades vaakumultraviolett (VUV) mass-spektroskoopiat. Ainete vastus VUV kiiritusele (ionisatsioon, fragmenteerumine) on oluline komponent mõistmaks ainete fundamentaalseid omadusi ning potentsiaalseid rakendusvõimalusi.

Eesti parimaid noorteadlasi saadab Lindau kohtumisele Eesti teaduste akadeemia. 2006. aastast alates on akadeemia vahendusel Lindausse lähetatud 18 noort teadlast.

Vaata ka osaleja vahetuid muljeid ning nobelistide loenguid.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.