Noor materjaliteadlane käis ainsa eestlasena mainekal kohtumisel nobelistidega ({{commentsTotal}})

Marta Tarkanovskaja sai kaheks minutiks käes hoida Klaus von Klitzingu Nobeli preemia medalit. Autor: Erakogu

Tartu ja Turu ülikooli materjaliteaduste doktorant Marta Tarkanovskaja oli üks 80 riiki esindavast 400 noorest, kes käis Eesti parima noorteadlasena mainekal Lindau foorumil kohtumas Nobeli preemia laureaatidega.

Tänavune Lindau kohtumine oli pühendatud füüsikale. Kuuel päeval said noorteadlased üle maailma osa enam kui 30 nobelisti inspireerivatest loengutest, meistriklassidest ning sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest.

Tarkanovskaja tõdes, et Lindau kohtumine oli üks ebatavalisemaid konverentse, kuna seal oli kohal niivõrd suur hulk nobeliste – veel suurema hulga nobelistidega saaks kohtuda vaid Nobeli preemiate üleandmisel.

Doktorandi jaoks algas kogu üritus päev varem, sest ta sai üheskoos 40 teise noorteadlasega kutse osaleda ka teaduse suvefestivalil, kus rääkis esimest korda Nobeli preemia laureaadi Bill Phillipsiga, kes alustas vestlust lauega „Meie oleme siin teie pärast!”.

"Hiljem mõistsin, kui suur vedamine oli Billiga esimesena rääkida, sest Lindau kohtumise ajal tiirlesid teised noorteadlased tema ümber kui elektronid ümber aatomi tuuma," kirjeldas noor materjaliteadlane.

Tarkanovskaja sõnul oli paljudele noorteadlastele huvitav teada saada, kuidas jõuda Nobeli preemiani. Nobelistidel oli välja pakkuda mitu versiooni: näiteks kolida Šveitsi ja süüa šokolaadi, sest Nobeli preemia laureaatide arv ja Šveitsis 10 miljoni elaniku kohta tarbitava šokolaadi koguse suhe järgi on Šveits maailmas esirinnas.

Teine ja lihtsam viis Nobeli preemia saamiseks oli paluda seda mõnelt nobelistilt. Nii tegi ka Tarkanovskaja, kes õhtusöögilauas sai hoida Klaus von Klitzingu Nobeli preemia medalit.

"Nüüd saan öelda, et ma sain Nobeli preemia … kaheks minutiks," naerab doktorant. "Aga kui tõsiselt rääkida, siis nädal koos Nobeli preemia laureaatidega näitas mulle, et kui oled optimistlik ja teed, mida armastad, ning töötad kirega, siis on kõik võimalik," rääkis Tarkanovskaja.

Järgmise aasta Lindau kohtumine on pühendatud keemiale.

"Kandideeri, osutu valituks, lase end inspireerida ning tee maailmast veel parem paik," julgustas Tarkanovskaja kõiki teisi noorteadlasi, kes ei ole veel Lindau kohtumisel käinud.

Oma teadustöös uurib Tarkanovskaja ioonsete vedelike ja molekulaarsete klastrite fragmentatsiooniprotsesse, kasutades vaakumultraviolett (VUV) mass-spektroskoopiat. Ainete vastus VUV kiiritusele (ionisatsioon, fragmenteerumine) on oluline komponent mõistmaks ainete fundamentaalseid omadusi ning potentsiaalseid rakendusvõimalusi.

Eesti parimaid noorteadlasi saadab Lindau kohtumisele Eesti teaduste akadeemia. 2006. aastast alates on akadeemia vahendusel Lindausse lähetatud 18 noort teadlast.

Vaata ka osaleja vahetuid muljeid ning nobelistide loenguid.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.