Noor materjaliteadlane käis ainsa eestlasena mainekal kohtumisel nobelistidega ({{commentsTotal}})

Marta Tarkanovskaja sai kaheks minutiks käes hoida Klaus von Klitzingu Nobeli preemia medalit.
Marta Tarkanovskaja sai kaheks minutiks käes hoida Klaus von Klitzingu Nobeli preemia medalit. Autor/allikas: Erakogu

Tartu ja Turu ülikooli materjaliteaduste doktorant Marta Tarkanovskaja oli üks 80 riiki esindavast 400 noorest, kes käis Eesti parima noorteadlasena mainekal Lindau foorumil kohtumas Nobeli preemia laureaatidega.

Tänavune Lindau kohtumine oli pühendatud füüsikale. Kuuel päeval said noorteadlased üle maailma osa enam kui 30 nobelisti inspireerivatest loengutest, meistriklassidest ning sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest.

Tarkanovskaja tõdes, et Lindau kohtumine oli üks ebatavalisemaid konverentse, kuna seal oli kohal niivõrd suur hulk nobeliste – veel suurema hulga nobelistidega saaks kohtuda vaid Nobeli preemiate üleandmisel.

Doktorandi jaoks algas kogu üritus päev varem, sest ta sai üheskoos 40 teise noorteadlasega kutse osaleda ka teaduse suvefestivalil, kus rääkis esimest korda Nobeli preemia laureaadi Bill Phillipsiga, kes alustas vestlust lauega „Meie oleme siin teie pärast!”.

"Hiljem mõistsin, kui suur vedamine oli Billiga esimesena rääkida, sest Lindau kohtumise ajal tiirlesid teised noorteadlased tema ümber kui elektronid ümber aatomi tuuma," kirjeldas noor materjaliteadlane.

Tarkanovskaja sõnul oli paljudele noorteadlastele huvitav teada saada, kuidas jõuda Nobeli preemiani. Nobelistidel oli välja pakkuda mitu versiooni: näiteks kolida Šveitsi ja süüa šokolaadi, sest Nobeli preemia laureaatide arv ja Šveitsis 10 miljoni elaniku kohta tarbitava šokolaadi koguse suhe järgi on Šveits maailmas esirinnas.

Teine ja lihtsam viis Nobeli preemia saamiseks oli paluda seda mõnelt nobelistilt. Nii tegi ka Tarkanovskaja, kes õhtusöögilauas sai hoida Klaus von Klitzingu Nobeli preemia medalit.

"Nüüd saan öelda, et ma sain Nobeli preemia … kaheks minutiks," naerab doktorant. "Aga kui tõsiselt rääkida, siis nädal koos Nobeli preemia laureaatidega näitas mulle, et kui oled optimistlik ja teed, mida armastad, ning töötad kirega, siis on kõik võimalik," rääkis Tarkanovskaja.

Järgmise aasta Lindau kohtumine on pühendatud keemiale.

"Kandideeri, osutu valituks, lase end inspireerida ning tee maailmast veel parem paik," julgustas Tarkanovskaja kõiki teisi noorteadlasi, kes ei ole veel Lindau kohtumisel käinud.

Oma teadustöös uurib Tarkanovskaja ioonsete vedelike ja molekulaarsete klastrite fragmentatsiooniprotsesse, kasutades vaakumultraviolett (VUV) mass-spektroskoopiat. Ainete vastus VUV kiiritusele (ionisatsioon, fragmenteerumine) on oluline komponent mõistmaks ainete fundamentaalseid omadusi ning potentsiaalseid rakendusvõimalusi.

Eesti parimaid noorteadlasi saadab Lindau kohtumisele Eesti teaduste akadeemia. 2006. aastast alates on akadeemia vahendusel Lindausse lähetatud 18 noort teadlast.

Vaata ka osaleja vahetuid muljeid ning nobelistide loenguid.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?