Eesti õpilased tõid rahvusvaheliselt geograafiaolümpiaadilt kaks medalit ({{commentsTotal}})

Joosep Kaimre, Kati Iher, Eva-Maria Tõnson, Kaarel Siimut
Joosep Kaimre, Kati Iher, Eva-Maria Tõnson, Kaarel Siimut Autor/allikas: Edgar Sepp, Tartu ülikool

Pekingis toimunud rahvusvaheliselt geograafiaolümpiaadil sai Hugo Treffneri gümnaasiumi 11. klassi õpilane Eva-Maria Tõnson hõbe- ja Paide gümnaasiumi 12. klassi õpilane Kaarel Siimut pronksmedali.

Võistlusest võtsid osa 45 riigi esindajad, kokku 173 õpilast. Igast riigist võis osaleda kuni 4 õpilast. Eestis osalesid lisaks medalistidele veel Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilased Kati Iher ja Joosep Kaimre.

Tänavu läks olümpiaadi võit Tai kuningriiki. Meie parimana saavutas Eva-Maria Tõnson üldjärjekorras 34. kohaga hõbemedali. Kaarel Siimut oli üldjärjestuses 51., mis andis pronksmedali.

Rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil tuleb võistlejatel lahendada ülesandeid kolmes osas: kirjalik töö kontrollib teoreetilisi teadmisi ja analüüsioskust; välitööl tegeletakse kaardistamise ja planeerimisega; ning multimeediatestis tuleb väljapakutud variantide seast leida õige vastus. Võistkonna juhendaja Edgar Sepa sõnul keskendus selle aasta välitöö linnaruumi elukeskkonna jätkusuutlikule planeerimisele.

Lisaks võistlemisele pakkusid korraldajad ekskursioone, mille raames külastati Pekingi keelatud linna, suvepaleed ja Suurt Hiina müüri. Kultuuriõhtul oli õpilastel ülesandeks esitleda oma riiki iseloomustavat eset, eestlased tutvustasid ID-kaarti ja selle rakendusvõimalusi. Veel tuli kodutööna ette valmistada oma riigi ühe linna kohta poster, mis käsitles säästliku arengu lahendusi.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tallinna ülikooli teadur Anu Printsmann ja Tartu ülikooli geoinformaatika spetsialist Edgar Sepp.

16.–21. augustini toimunud 13. rahvusvahelist geograafiaolümpiaadi organiseerisid rahvusvahelise geograafia uniooni egiidi all Hiina geograafia selts ja Pekingi normaalülikool (Beijing Normal University).

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab Tartu ülikooli teaduskool.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.