Lähima tähe lähistel tiirleb Maa-sarnane planeet ({{commentsTotal}})

Päikesele kõige lähemal asuva tähe Proxima Centauri lähistel tiirleb Maa-suurune planeet, mille pinnal võib leiduda potentsiaalselt vedelas olekus vett, järeldavad Euroopa Lõunaobservatooriumi teleskoopidega vaatlusi teinud astronoomid.

''Signaal on sedavõrd selge ja tugev, et Proxima b olemasolus pole mingit kahtlust,'' sõnas ERR Novaatorile antud intervjuus Guillem Anglada-Escudé, planeeti kirjeldava uurimuse juhtivautor ja Queen Mary Londoni ülikooli astronoom. Valgusel kuluks Maast umbes 1,3 korda raskema planeedini jõudmiseks umbes 4,2 aastat. Linnutee galaktika läbimõõtu arvestades asub see pelga kiviviske kaugusel, muutes selle hetkel üheks kõige paljutõotavamaks planeediks, kust otsida maavälist elu. Isegi märksa aeglasemalt liikuv sond jõuaks planeedini paarikümne aastaga.

Planeedi olemasolule viitavad perioodilised muutused tähe radiaalkiiruses. Sõltuvalt sellest, kas planeet tõmbab tähte oma raskusväljaga Maa suunas või sellest eemale, muutub tähe poolt kiiratav valgus seda Maal registreerides sinakamaks või punakamaks. Analoogi võib huilgava kiirabiautoga, mille sireeni toon muutub lähenedes ja kaugenedes vastavalt kõrgemaks ja madalamaks.

Esimesi paljutõotavaid planeedi olemasolule viitavaid võbelusi märkas Anglada-Escudé koos Soome Aalto ülikooli planeediküti Mikko Tuomiga juba 2013. aastal. ''Toona ei saanud aga välistada, et nende taga polnud midagi igavamat nagu näiteks päikeseloited. Lõpuks õnnestus meil esitada Euroopa Lõunaobservatooriumile piisavalt veenvaid tõendeid, et nad soostusid andma meile täiendavalt vaatlusaega,'' meenutas astronoom. Töörühm jälgis tähte 60 päeva vältel igal öösel 20 minutit. Juba kümme päeva hiljem oli selge, et miski teeb tähe ümber regulaarselt tiire.

Teades, mida otsida, pööras Anglada-Escudé pilgu alates 2000. aastate algusest tähe kohta kogutud andmetele. Koondanalüüs kinnitas, et tähe ümber tiirleb eksoplaneet, mille tiirlemisperiood on 11,2 päeva. Täiendavate vaatluste käigus leiti lisaks viiteid, et Proxima Centauri süsteemis leidub teinegi, Maast oluliselt raskem planeet.

Elu häll?
Kuigi Proxima b tiirleb oma ematähele umbes korda 20 korda lähemal kui Maa Päikesele, on Proxima Centauri pind Päikesest oluliselt väiksem ja tuhmim. Piisavalt tuhm, et planeet tiirleb täpselt keset piirkonda, mille piires võiks püsida vesi vedelas olekus. See omakorda loob aga teatavad eeldused elu tekkimiseks.

Anglada-Escudé nentis samas, et tähe lähedus võib potentsiaalselt siiski elu, nagu inimkond sellest tänapäeval aru saab, siiski pärsida. Planeeti tabav röntgenkiirte voog on hinnanguliselt 400 korda tihedam kui Maa poolt kogetav. ''Siit edasi sõltub juba parasjagu kasutatavast mudelist, kas planeedi atmosfäär suudaks sellele vastu panna või mitte. Konsulteerisime töö käigus mitmete teemaga tegelevate teadlastega ja selleks on šanssid päris head. Lisaks on teiste sarnaste süsteemide uurimine näidanud, et atmosfäärikadu võib olla küllaltki väike,'' laiendas astronoom.

Midagi põhjapanevat on aga vara öelda. Abi võiks olla uue põlvkonna teleskoopidest, millega oleks võimalik hea õnne korral uurida, kas planeeti ümbritseb atmosfäär ja millest see koosneb. Juhul, kui see tõepoolest planeeti ümbritseb, võiks selle keskmine pinnatemperatuur jääda -30 – 30 C° kraadini.

Eeldusel, et muud tähe lähedusest lähtuvad tegurid elu tekkimist võimatuks ei muuda, oleks selleks potentsiaalselt võimalusi isegi rohkem kui Maal. ''Proxima Centaturi eluiga võib olla sadu või isegi tuhandeid kordi pikem kui Päikesel, mis kustub umbes viie miljardi aasta pärast,'' selgitas Anglada-Escudé. Seejuures tasub osutuda, et Proxima Centauri sarnaste punaste kääbuste sekka võib arvata enamiku Linnuteel leiduvatest tähtedest. Näiteks 30st Päikesele kõige lähemal asuvast tähest kuuluvad Proxima Centauriga samasse klassi 20.

Naised saunas rääkisid...
Kuulujutud uue planeedi leidmisest hakkasid veebiruumis ringlema juba augusti keskel. Anglada-Escudé'is tekitab see teatavat pettumust. ''Ma ei mõista, miks peaks keegi taolisel kombel midagi enneaegselt lendu laskma. Kui Spiegelis ilmunud artiklit põhjalikumalt lugeda, siis faktiliselt sisaldas see ainult tõdemust, et Proxima Centauri lähistel tiirleb Maa-suurune planeet. Kõik ülejäänu on spekulatsioon ja arutlus selle üle, mida see kõik tähendada võib,'' nentis astronoom.

Üksikasjade puudumine viitab tema sõnul, et tegu polnud teabe sihiliku lekitamisega, vaid pigem mõne kolmanda isiku poolt kuuldud lausekatkega. ''Mõnes mõttes on see kurb, kuna kulutasime väga palju aega kommunikatsiooniplaani loomisele, mis oleks võimaldanud laiemal avalikkusel kergemini aru saada, kui palju me tegelikult teame ja mida võib pidada oletuseks,'' lisas Anglada-Escudé.

Sellegipoolest ootab ta, et leid tekitab avalikkuses samasugust kahinat nagu astronoomide endi seas. ''Oli päris veider, kuid tore näha, kuidas see kolleegide hulgas huvi sütitas. Kui Mikko Tuomi signaali leidmisest teada andis, siis alustasime paari inimesega, kuid juba õige pea paisus töörühm paarikümne liikmeliseks. Tahaks loota, et Proxima b pakub sarnast inspiratsiooni ka tavainimesele,'' mõtiskles astronoom.

Planeeti ja selle avastamist kirjeldatakse üksikasjalikult ajakirjas Nature.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?