Astronoomid avastasid kummitusliku tumegalaktika   ({{commentsTotal}})

Astronoomid on avastanud galaktika, mis koosneb peaaegu täielikult ainult tumedast ainest. Tumeaine on mõistatusliku olemusega ollus, mida universumis ongi rohkem kui tavalist, nähtavat ainet, aga millest me midagigi teame üksnes tema gravitatsioonilise mõju järgi tavalisele ainele.

Pieter van Dokkum Ameerika Ühendriikide Yale'i ülikoolist ja ta kolleegid tuvastasidki meile suhteliselt lähedal, umbes 300 miljoni valgusaasta kaugusel asuva galaktika suure tumeaine sisalduse selle järgi, et galaktika suhteliselt vähesed tähed tiirlevad galaktika keskme ümber nõnda suurel kiirusel, et selle jaoks ei ole muud seletust kui suure hulga varjatud aine olemasolu.

Van Dokkum ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Astrophysical Journal Letters, et galaktika, millele on nimeks pandud Dragonfly 44 ehk Kiil 44, siis putuka, mitte laevaosa järgi, koosneb tumedast ainest tervelt 99,99 protsendi ulatuses. Iseenesest on galaktika kogumass umbes samasugune kui meie Linnuteelgi, aga tähti on seal umbes sada korda vähem. Tegelikult on tumeaine-galaktikaid avastatud varemgi, aga need on kõik olnud Kiil 44st umbes kümme tuhat korda väiksemad.

Van Dokkum ja ta kaaslased vaatlesid põhjataevas Berenike Juuste tähtkujus asuvat Kiil 44 Hawaii saartel asuvate Kecki ja Gemini observatooriumi teleskoopidega. Nüüd loodavad astronoomid avastada suuri tumeaine galaktikaid meile veelgi lähemalt. Loodetavasti aitab selliste galaktikate lähem tundmaõppimine lõpuks mõista, mis see tumeaine siis õigupoolest üldse on.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?