Astronoomid avastasid kummitusliku tumegalaktika   ({{commentsTotal}})

Astronoomid on avastanud galaktika, mis koosneb peaaegu täielikult ainult tumedast ainest. Tumeaine on mõistatusliku olemusega ollus, mida universumis ongi rohkem kui tavalist, nähtavat ainet, aga millest me midagigi teame üksnes tema gravitatsioonilise mõju järgi tavalisele ainele.

Pieter van Dokkum Ameerika Ühendriikide Yale'i ülikoolist ja ta kolleegid tuvastasidki meile suhteliselt lähedal, umbes 300 miljoni valgusaasta kaugusel asuva galaktika suure tumeaine sisalduse selle järgi, et galaktika suhteliselt vähesed tähed tiirlevad galaktika keskme ümber nõnda suurel kiirusel, et selle jaoks ei ole muud seletust kui suure hulga varjatud aine olemasolu.

Van Dokkum ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Astrophysical Journal Letters, et galaktika, millele on nimeks pandud Dragonfly 44 ehk Kiil 44, siis putuka, mitte laevaosa järgi, koosneb tumedast ainest tervelt 99,99 protsendi ulatuses. Iseenesest on galaktika kogumass umbes samasugune kui meie Linnuteelgi, aga tähti on seal umbes sada korda vähem. Tegelikult on tumeaine-galaktikaid avastatud varemgi, aga need on kõik olnud Kiil 44st umbes kümme tuhat korda väiksemad.

Van Dokkum ja ta kaaslased vaatlesid põhjataevas Berenike Juuste tähtkujus asuvat Kiil 44 Hawaii saartel asuvate Kecki ja Gemini observatooriumi teleskoopidega. Nüüd loodavad astronoomid avastada suuri tumeaine galaktikaid meile veelgi lähemalt. Loodetavasti aitab selliste galaktikate lähem tundmaõppimine lõpuks mõista, mis see tumeaine siis õigupoolest üldse on.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.
Naissaare poisi leiutis aitab teiste tähtede juures planeete otsida

Naissaarelt pärit pärit Bernhard Schmidti leiutatud optilise süteemi abil on tänaseks avastatud juba tuhandeid eksoplaneete.

Maaülikoolis kloonitud lehm Augustiina.
Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.