Koolid lähevad viiele vaheajale üle 2017. aasta sügisest ({{commentsTotal}})

Haridusminister allkirjastas määruse, mis lisab ülejärgmisest 2017/2018. õppeaastast kevadsemestrisse viienda vaheaja, et jaotada õppekoormust tervise- ja õppimissõbralikumalt.

„Kevadised veerandid on praegu kooliaasta alguse omadest kümme kuni viisteist päeva pikemad ning võimendavad õpilaste ja õpetajate kevadväsimust. Talvine lisapuhkus kulub ära ja annab võimaluse kuulda tulevikus rohkem kevadrõõmust kui tüdimusest,“ selgitas haridusminister Ligi.

Minister märkis, et süsteem on jõudnud ennast juba tõestada. „Viit vaheaega juba katsetanud koolide tagasiside on olnud pea eranditult positiivne. Kuna muudatus puudutab mitmesaja tuhande lapsevanema ja noore elukorraldust, siis hindasime erandiõigust kasutanud koolide ja omavalitsuste kogemust kõrgelt,“ selgitas minister Ligi.

Ministeeriumi viie vaheaja ettepanekut toetasid nii õpilaste, koolijuhtide kui ka omavalitsuste esindusorganisatsioonid.

2017/2018. õppeaasta koolivaheajad

1) sügisvaheaeg 21.–29. oktoober 2017;
2) talvevaheaeg 23. detsember 2017 – 7. jaanuar 2018;
3) suusavaheaeg 24. veebruar – 4. märts 2018;
4) kevadvaheaeg 21. aprill – 1. mai 2018;
5) suvevaheaeg (v.a. lõpuklassid) 12. juuni – 31. august 2018.

Toimetaja: Priit Luts



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.