Koolid lähevad viiele vaheajale üle 2017. aasta sügisest ({{commentsTotal}})

Haridusminister allkirjastas määruse, mis lisab ülejärgmisest 2017/2018. õppeaastast kevadsemestrisse viienda vaheaja, et jaotada õppekoormust tervise- ja õppimissõbralikumalt.

„Kevadised veerandid on praegu kooliaasta alguse omadest kümme kuni viisteist päeva pikemad ning võimendavad õpilaste ja õpetajate kevadväsimust. Talvine lisapuhkus kulub ära ja annab võimaluse kuulda tulevikus rohkem kevadrõõmust kui tüdimusest,“ selgitas haridusminister Ligi.

Minister märkis, et süsteem on jõudnud ennast juba tõestada. „Viit vaheaega juba katsetanud koolide tagasiside on olnud pea eranditult positiivne. Kuna muudatus puudutab mitmesaja tuhande lapsevanema ja noore elukorraldust, siis hindasime erandiõigust kasutanud koolide ja omavalitsuste kogemust kõrgelt,“ selgitas minister Ligi.

Ministeeriumi viie vaheaja ettepanekut toetasid nii õpilaste, koolijuhtide kui ka omavalitsuste esindusorganisatsioonid.

2017/2018. õppeaasta koolivaheajad

1) sügisvaheaeg 21.–29. oktoober 2017;
2) talvevaheaeg 23. detsember 2017 – 7. jaanuar 2018;
3) suusavaheaeg 24. veebruar – 4. märts 2018;
4) kevadvaheaeg 21. aprill – 1. mai 2018;
5) suvevaheaeg (v.a. lõpuklassid) 12. juuni – 31. august 2018.

Toimetaja: Priit Luts



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.