Tööga rahulolu noorena mõjutab tervist varajases keskeas ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Inimesed, kes on oma 20ndates ja 30ndates eluaastates tööga rahul, on varases keskeas ehk 40ndates eluaastates tervemad.

Selline fakt tuleb välja Ameerika sotsioloogiaühingu aastakonverentsi ettekandest. Kogu USAd hõlmanud andmete põhjal tehtud uuringust ilmnes, et inimestel, kes oma karjääri alguses ei olnud tööga rahul esines rohkem depressiooni ning unehäireid. Kes aga olid oma karjääritee alguses tööga rahul olid varases keskeas tervemad. Sellest järeldavad teadlased, et tööga rahulolul on seos meie tervisega.

Uuringu juhtivautor Jonathan Dirlam Ohio osariigi ülikoolist nentis, et töörahulolul on kumulatiivne mõju ja see mõju on suurem inimese vaimsele tervisele.

Uuringu teine autor Ohio osariigi ülikooli dotsent Hui Zheng tõi uuringu ühe olulise leiuna välja tõsiasja, et töörahulolu ei mõjuta tervist mitte selleks ajaks, kui hakatakse minema pensionile, vaid juba märkimisväärselt varem ehk varases keskeas kui inimene on veel täiesti töövõimeline.

Analüüsi aluseks võeti USA tööhõiveameti statistikaosakonna longituuduuringu andmed 6432 inimese kohta. Nagu öeldud, oli tegu pikaajalise uuringuga, mis algas juba 1979. aastal, kus uurimisalused olid vanuses 14–22 eluaastat.

Uurimisalused jagati nelja gruppi: need kes olid tööga väga rahul; need, kes polnud üldse rahul; need, kelle tööga rahulolu oli hea, kuid langes ajapikku; need kes ei olnud alguses rahul, kuid kelle töörahulolu kasvas ajapikku.

Neil, kes oma karjääri alguses ei olnud üldse rahul ega kogenud ka hiljem suuremat töörahulolu, oli 40ndates eluaastates oluliselt enam depressiooni, uneprobleeme ja pidevat muretsemist. Neil diagnoositi enam emotsionaalseid probleeme kui teistes gruppides olevatel inimestel.

Neil, kes oma karjääri alguses olid tööga rahul, kuid kelle rahuolu ajapikku vähenes, esines samuti enam unehäireid ja pidevat muretsemist. Samuti esines neil oluliselt enam külmetushaigusi ja seljavalu kui neil, kes olid oma tööga väga rahul.

Uuringu juures on oluline tähele panna, et uurimisaluste andmed, mida analüüsiti, olid vaid nende 40ndate eluaastateni. Milliseks kujuneb nende tervis hilisemas elus, ei saa selle uuringu põhjal öelda.

Küll aga toovad Dirlam ja Zheng välja, et nii vaimse tervise kui ärevushäired põhjustavad pikas perspektiivis ka südame- ja veresoonkonnahaigusi, mis võivad välja lüüa hilisemas eas.

Uuringu tulemusi esitleti sel nädalal Ameerika sotsioloogide ühingu aastakonverentsil.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.