Tööga rahulolu noorena mõjutab tervist varajases keskeas ({{commentsTotal}})

Autor: Siim Lõvi /ERR

Inimesed, kes on oma 20ndates ja 30ndates eluaastates tööga rahul, on varases keskeas ehk 40ndates eluaastates tervemad.

Selline fakt tuleb välja Ameerika sotsioloogiaühingu aastakonverentsi ettekandest. Kogu USAd hõlmanud andmete põhjal tehtud uuringust ilmnes, et inimestel, kes oma karjääri alguses ei olnud tööga rahul esines rohkem depressiooni ning unehäireid. Kes aga olid oma karjääritee alguses tööga rahul olid varases keskeas tervemad. Sellest järeldavad teadlased, et tööga rahulolul on seos meie tervisega.

Uuringu juhtivautor Jonathan Dirlam Ohio osariigi ülikoolist nentis, et töörahulolul on kumulatiivne mõju ja see mõju on suurem inimese vaimsele tervisele.

Uuringu teine autor Ohio osariigi ülikooli dotsent Hui Zheng tõi uuringu ühe olulise leiuna välja tõsiasja, et töörahulolu ei mõjuta tervist mitte selleks ajaks, kui hakatakse minema pensionile, vaid juba märkimisväärselt varem ehk varases keskeas kui inimene on veel täiesti töövõimeline.

Analüüsi aluseks võeti USA tööhõiveameti statistikaosakonna longituuduuringu andmed 6432 inimese kohta. Nagu öeldud, oli tegu pikaajalise uuringuga, mis algas juba 1979. aastal, kus uurimisalused olid vanuses 14–22 eluaastat.

Uurimisalused jagati nelja gruppi: need kes olid tööga väga rahul; need, kes polnud üldse rahul; need, kelle tööga rahulolu oli hea, kuid langes ajapikku; need kes ei olnud alguses rahul, kuid kelle töörahulolu kasvas ajapikku.

Neil, kes oma karjääri alguses ei olnud üldse rahul ega kogenud ka hiljem suuremat töörahulolu, oli 40ndates eluaastates oluliselt enam depressiooni, uneprobleeme ja pidevat muretsemist. Neil diagnoositi enam emotsionaalseid probleeme kui teistes gruppides olevatel inimestel.

Neil, kes oma karjääri alguses olid tööga rahul, kuid kelle rahuolu ajapikku vähenes, esines samuti enam unehäireid ja pidevat muretsemist. Samuti esines neil oluliselt enam külmetushaigusi ja seljavalu kui neil, kes olid oma tööga väga rahul.

Uuringu juures on oluline tähele panna, et uurimisaluste andmed, mida analüüsiti, olid vaid nende 40ndate eluaastateni. Milliseks kujuneb nende tervis hilisemas elus, ei saa selle uuringu põhjal öelda.

Küll aga toovad Dirlam ja Zheng välja, et nii vaimse tervise kui ärevushäired põhjustavad pikas perspektiivis ka südame- ja veresoonkonnahaigusi, mis võivad välja lüüa hilisemas eas.

Uuringu tulemusi esitleti sel nädalal Ameerika sotsioloogide ühingu aastakonverentsil.

Toimetaja: Marju Himma



Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | kirjutab Allan: mida õppisin

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuigi pole kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti siduda õigeusu religioosete tavadega, kuna pole õigeusklik inimene, siis oli need sõnad siiski suur kergendus. Nüüd nädala pärast paastu lõppu on aeg vaadata 40 päevale tagasi ja jagade teiega saadud õppetunde.  

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Kristjan Port: Facebook loodab virtuaalreaalsusega nutitelefonid kaotada

Facebooki Mark Zuckerberg on korduvalt kinnitanud, et nende teenus on ja jääb kasutajatele tasuta kättesaadavaks. Põhjus klientidelt rahamure hajutamises on seotud teenuse väärtusega. Pakutavat tasuta suhtluse teenust peetakse vajalikuks seni kuni rahast ei räägita. Umbes nagu messidelt kogutud tasuta pastakad.

Tehisintellekt ilmutab inimeste eelarvamusi

Inimühiskondi iseloomustavad soo-, rahvuse- ja rassipõhised eelarvamused kanduvad masinõpet rakendades üle ka treenitavale tehisintellektile, nendivad USA teadlased.