Tööga rahulolu noorena mõjutab tervist varajases keskeas ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Inimesed, kes on oma 20ndates ja 30ndates eluaastates tööga rahul, on varases keskeas ehk 40ndates eluaastates tervemad.

Selline fakt tuleb välja Ameerika sotsioloogiaühingu aastakonverentsi ettekandest. Kogu USAd hõlmanud andmete põhjal tehtud uuringust ilmnes, et inimestel, kes oma karjääri alguses ei olnud tööga rahul esines rohkem depressiooni ning unehäireid. Kes aga olid oma karjääritee alguses tööga rahul olid varases keskeas tervemad. Sellest järeldavad teadlased, et tööga rahulolul on seos meie tervisega.

Uuringu juhtivautor Jonathan Dirlam Ohio osariigi ülikoolist nentis, et töörahulolul on kumulatiivne mõju ja see mõju on suurem inimese vaimsele tervisele.

Uuringu teine autor Ohio osariigi ülikooli dotsent Hui Zheng tõi uuringu ühe olulise leiuna välja tõsiasja, et töörahulolu ei mõjuta tervist mitte selleks ajaks, kui hakatakse minema pensionile, vaid juba märkimisväärselt varem ehk varases keskeas kui inimene on veel täiesti töövõimeline.

Analüüsi aluseks võeti USA tööhõiveameti statistikaosakonna longituuduuringu andmed 6432 inimese kohta. Nagu öeldud, oli tegu pikaajalise uuringuga, mis algas juba 1979. aastal, kus uurimisalused olid vanuses 14–22 eluaastat.

Uurimisalused jagati nelja gruppi: need kes olid tööga väga rahul; need, kes polnud üldse rahul; need, kelle tööga rahulolu oli hea, kuid langes ajapikku; need kes ei olnud alguses rahul, kuid kelle töörahulolu kasvas ajapikku.

Neil, kes oma karjääri alguses ei olnud üldse rahul ega kogenud ka hiljem suuremat töörahulolu, oli 40ndates eluaastates oluliselt enam depressiooni, uneprobleeme ja pidevat muretsemist. Neil diagnoositi enam emotsionaalseid probleeme kui teistes gruppides olevatel inimestel.

Neil, kes oma karjääri alguses olid tööga rahul, kuid kelle rahuolu ajapikku vähenes, esines samuti enam unehäireid ja pidevat muretsemist. Samuti esines neil oluliselt enam külmetushaigusi ja seljavalu kui neil, kes olid oma tööga väga rahul.

Uuringu juures on oluline tähele panna, et uurimisaluste andmed, mida analüüsiti, olid vaid nende 40ndate eluaastateni. Milliseks kujuneb nende tervis hilisemas elus, ei saa selle uuringu põhjal öelda.

Küll aga toovad Dirlam ja Zheng välja, et nii vaimse tervise kui ärevushäired põhjustavad pikas perspektiivis ka südame- ja veresoonkonnahaigusi, mis võivad välja lüüa hilisemas eas.

Uuringu tulemusi esitleti sel nädalal Ameerika sotsioloogide ühingu aastakonverentsil.

Toimetaja: Marju Himma



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.
Naissaare poisi leiutis aitab teiste tähtede juures planeete otsida

Naissaarelt pärit pärit Bernhard Schmidti leiutatud optilise süteemi abil on tänaseks avastatud juba tuhandeid eksoplaneete.

Maaülikoolis kloonitud lehm Augustiina.
Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.