Konverents "Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?" ({{commentsTotal}})

Kas Eesti on Põhjamaa?
Kas Eesti on Põhjamaa? Autor/allikas: Siim Lõvi/Dennis Jarvis/ERR

Täna toimus KUMUs Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäevale pühendatud konverents „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“. Fookuses on narratiiv Eestist kui Põhjamaast, selle ajaloolised juured ja reaalsed perspektiivid.

Miks on narratiiv Eestist kui Põhjamaast olnud nii püsiv ja populaarne? Mida mõistetakse Eestis Põhjala identiteedi ja väärtuste all? Kui lähedased on need nägemused skandinaavlaste arusaamale põhjamaisusest? Mida näitavad sotsioloogilised uuringud Eesti ja Põhjamaade väärtusruumi kohta? Kas Eesti ühiskond on muutunud viimase 25 aastaga Põhjamaadele sarnasemaks või on neist hoopis kaugenenud? Kas siht saada üheks Põhjala riikidest eeldab muutusi ühiskonnas valitsevates väärtustes?

Selliste ja mitmete teiste sarnaste küsimuste üle arutatakse täna Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil. Lähtekohaks on idee Eestist kui Põhjamaast.

Konverentsil esinevad Eesti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani teadlased. Professor Stein Kuhnle Bergeni ülikoolist räägib Põhjamaade identiteedi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Mart Kuldkepp Londoni ülikoolist annab ülevaate, kuidas on küpsenud idee Eestist kui Põhjamaast ning mis on selle ajaloolised juured.

Päevakava:

9.15 – 10.00 Registreerumine ja hommikukohv.
10.00 – 10.10 TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi avasõnad.
10.10 – 10.35 Koostööpartnerite tervitused:
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund
10.35 – 10.45 Võistluse patrooni Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt.
10.45-11.00 Arvamuslugude ja fotovõistluse kokkuvõte ning peapreemiate üleandmine.

I sessioon. Põhjala identiteetide ajaloolised ja tänased perspektiivid.
11.00 – 11.30 Stein Kuhnle (Bergeni ülikool).
Mis on Põhjala: Põhjamaade identiteedi kujunemine.
11.30 – 12.00 Mart Kuldkepp (University College London). Eesti põhjamaise identiteedi ajaloost.
12.00 – 12.15 Arutelu.
12.15 – 13.10 Lõuna.

II sessioon. Eesti ja Põhjamaad "Maailma väärtuste uuringus" (World Values Survey).
13.10 – 13.15 Lõbus vahepala.
13.15 – 13.45 Bi Puranen (Maailma Väärtuste Uuringu Assotsiatsioon (World Values Survey Association), Rootsi Tuleviku-uuringute Instituut (Institute for Futures Studies in Sweden)). Väärtuste sarnasused ja erinevused Balti ja Põhjala riikides.
13.45 – 14.15 Anu Realo (Tartu ülikool, Warwicki ülikool). Eesti elanike väärtused Põhjamaade võrdluses: 25 aastat hiljem.
14.15 – 14.30 Arutelu.
14.30 – 14.55 Kohvipaus.

III sessioon. Eesti ja Põhjala teed õnnele.
14.55 – 15.00 Lõbus vahepala.
15.00 – 15.30 Meik Wiking (Taani Õnneinstituut (Happiness Research Institute), Maailma Õnne Andmebaas (World Database of Happiness)). Rahvaste heaolu.
15.30 – 15.50 Valdur Mikita (Tartu Ülikool). Loodustundlik inimene ehk mõistatuslik soome-ugri konstant inimese õnne valemis.
15.50 – 16.05 Arutelu.
16.05 - 16.15 Lühike paus.


16.15 – 17.15 Paneeldiskussioon. Isiklik õnn ja ühiskondlik heaolu jagatud Põhjala-Balti ruumis: poliitilised otsused ja tulevikuvisioonid. Osalevad välisminister Marina Kaljurand, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Euroopa Parlamendi saadik professor Marju Lauristin (Tartu Ülikool) ja professor Mikko Lagerspetz (Åbo Akadeemia). Diskussiooni juhib Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop.
17.15 – 19.00 Arvamuslugude ja fotovõistluse eripreemiate üleandmine. Bankett Kumu fuajees.

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Kuningliku Norra Saatkonna, Rootsi Suursaatkonna, Kuningliku Taani Saatkonna, Soome Suursaatkonna, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välisministeeriumiga.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.