Konverents "Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?" ({{commentsTotal}})

Kas Eesti on Põhjamaa?
Kas Eesti on Põhjamaa? Autor/allikas: Siim Lõvi/Dennis Jarvis/ERR

Täna toimus KUMUs Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäevale pühendatud konverents „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“. Fookuses on narratiiv Eestist kui Põhjamaast, selle ajaloolised juured ja reaalsed perspektiivid.

Miks on narratiiv Eestist kui Põhjamaast olnud nii püsiv ja populaarne? Mida mõistetakse Eestis Põhjala identiteedi ja väärtuste all? Kui lähedased on need nägemused skandinaavlaste arusaamale põhjamaisusest? Mida näitavad sotsioloogilised uuringud Eesti ja Põhjamaade väärtusruumi kohta? Kas Eesti ühiskond on muutunud viimase 25 aastaga Põhjamaadele sarnasemaks või on neist hoopis kaugenenud? Kas siht saada üheks Põhjala riikidest eeldab muutusi ühiskonnas valitsevates väärtustes?

Selliste ja mitmete teiste sarnaste küsimuste üle arutatakse täna Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil. Lähtekohaks on idee Eestist kui Põhjamaast.

Konverentsil esinevad Eesti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani teadlased. Professor Stein Kuhnle Bergeni ülikoolist räägib Põhjamaade identiteedi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Mart Kuldkepp Londoni ülikoolist annab ülevaate, kuidas on küpsenud idee Eestist kui Põhjamaast ning mis on selle ajaloolised juured.

Päevakava:

9.15 – 10.00 Registreerumine ja hommikukohv.
10.00 – 10.10 TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi avasõnad.
10.10 – 10.35 Koostööpartnerite tervitused:
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund
10.35 – 10.45 Võistluse patrooni Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt.
10.45-11.00 Arvamuslugude ja fotovõistluse kokkuvõte ning peapreemiate üleandmine.

I sessioon. Põhjala identiteetide ajaloolised ja tänased perspektiivid.
11.00 – 11.30 Stein Kuhnle (Bergeni ülikool).
Mis on Põhjala: Põhjamaade identiteedi kujunemine.
11.30 – 12.00 Mart Kuldkepp (University College London). Eesti põhjamaise identiteedi ajaloost.
12.00 – 12.15 Arutelu.
12.15 – 13.10 Lõuna.

II sessioon. Eesti ja Põhjamaad "Maailma väärtuste uuringus" (World Values Survey).
13.10 – 13.15 Lõbus vahepala.
13.15 – 13.45 Bi Puranen (Maailma Väärtuste Uuringu Assotsiatsioon (World Values Survey Association), Rootsi Tuleviku-uuringute Instituut (Institute for Futures Studies in Sweden)). Väärtuste sarnasused ja erinevused Balti ja Põhjala riikides.
13.45 – 14.15 Anu Realo (Tartu ülikool, Warwicki ülikool). Eesti elanike väärtused Põhjamaade võrdluses: 25 aastat hiljem.
14.15 – 14.30 Arutelu.
14.30 – 14.55 Kohvipaus.

III sessioon. Eesti ja Põhjala teed õnnele.
14.55 – 15.00 Lõbus vahepala.
15.00 – 15.30 Meik Wiking (Taani Õnneinstituut (Happiness Research Institute), Maailma Õnne Andmebaas (World Database of Happiness)). Rahvaste heaolu.
15.30 – 15.50 Valdur Mikita (Tartu Ülikool). Loodustundlik inimene ehk mõistatuslik soome-ugri konstant inimese õnne valemis.
15.50 – 16.05 Arutelu.
16.05 - 16.15 Lühike paus.


16.15 – 17.15 Paneeldiskussioon. Isiklik õnn ja ühiskondlik heaolu jagatud Põhjala-Balti ruumis: poliitilised otsused ja tulevikuvisioonid. Osalevad välisminister Marina Kaljurand, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Euroopa Parlamendi saadik professor Marju Lauristin (Tartu Ülikool) ja professor Mikko Lagerspetz (Åbo Akadeemia). Diskussiooni juhib Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop.
17.15 – 19.00 Arvamuslugude ja fotovõistluse eripreemiate üleandmine. Bankett Kumu fuajees.

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Kuningliku Norra Saatkonna, Rootsi Suursaatkonna, Kuningliku Taani Saatkonna, Soome Suursaatkonna, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välisministeeriumiga.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?