Konverents "Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?" ({{commentsTotal}})

Kas Eesti on Põhjamaa?
Kas Eesti on Põhjamaa? Autor/allikas: Siim Lõvi/Dennis Jarvis/ERR

Täna toimus KUMUs Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäevale pühendatud konverents „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“. Fookuses on narratiiv Eestist kui Põhjamaast, selle ajaloolised juured ja reaalsed perspektiivid.

Miks on narratiiv Eestist kui Põhjamaast olnud nii püsiv ja populaarne? Mida mõistetakse Eestis Põhjala identiteedi ja väärtuste all? Kui lähedased on need nägemused skandinaavlaste arusaamale põhjamaisusest? Mida näitavad sotsioloogilised uuringud Eesti ja Põhjamaade väärtusruumi kohta? Kas Eesti ühiskond on muutunud viimase 25 aastaga Põhjamaadele sarnasemaks või on neist hoopis kaugenenud? Kas siht saada üheks Põhjala riikidest eeldab muutusi ühiskonnas valitsevates väärtustes?

Selliste ja mitmete teiste sarnaste küsimuste üle arutatakse täna Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil. Lähtekohaks on idee Eestist kui Põhjamaast.

Konverentsil esinevad Eesti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani teadlased. Professor Stein Kuhnle Bergeni ülikoolist räägib Põhjamaade identiteedi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Mart Kuldkepp Londoni ülikoolist annab ülevaate, kuidas on küpsenud idee Eestist kui Põhjamaast ning mis on selle ajaloolised juured.

Päevakava:

9.15 – 10.00 Registreerumine ja hommikukohv.
10.00 – 10.10 TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi avasõnad.
10.10 – 10.35 Koostööpartnerite tervitused:
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund
10.35 – 10.45 Võistluse patrooni Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt.
10.45-11.00 Arvamuslugude ja fotovõistluse kokkuvõte ning peapreemiate üleandmine.

I sessioon. Põhjala identiteetide ajaloolised ja tänased perspektiivid.
11.00 – 11.30 Stein Kuhnle (Bergeni ülikool).
Mis on Põhjala: Põhjamaade identiteedi kujunemine.
11.30 – 12.00 Mart Kuldkepp (University College London). Eesti põhjamaise identiteedi ajaloost.
12.00 – 12.15 Arutelu.
12.15 – 13.10 Lõuna.

II sessioon. Eesti ja Põhjamaad "Maailma väärtuste uuringus" (World Values Survey).
13.10 – 13.15 Lõbus vahepala.
13.15 – 13.45 Bi Puranen (Maailma Väärtuste Uuringu Assotsiatsioon (World Values Survey Association), Rootsi Tuleviku-uuringute Instituut (Institute for Futures Studies in Sweden)). Väärtuste sarnasused ja erinevused Balti ja Põhjala riikides.
13.45 – 14.15 Anu Realo (Tartu ülikool, Warwicki ülikool). Eesti elanike väärtused Põhjamaade võrdluses: 25 aastat hiljem.
14.15 – 14.30 Arutelu.
14.30 – 14.55 Kohvipaus.

III sessioon. Eesti ja Põhjala teed õnnele.
14.55 – 15.00 Lõbus vahepala.
15.00 – 15.30 Meik Wiking (Taani Õnneinstituut (Happiness Research Institute), Maailma Õnne Andmebaas (World Database of Happiness)). Rahvaste heaolu.
15.30 – 15.50 Valdur Mikita (Tartu Ülikool). Loodustundlik inimene ehk mõistatuslik soome-ugri konstant inimese õnne valemis.
15.50 – 16.05 Arutelu.
16.05 - 16.15 Lühike paus.


16.15 – 17.15 Paneeldiskussioon. Isiklik õnn ja ühiskondlik heaolu jagatud Põhjala-Balti ruumis: poliitilised otsused ja tulevikuvisioonid. Osalevad välisminister Marina Kaljurand, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Euroopa Parlamendi saadik professor Marju Lauristin (Tartu Ülikool) ja professor Mikko Lagerspetz (Åbo Akadeemia). Diskussiooni juhib Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop.
17.15 – 19.00 Arvamuslugude ja fotovõistluse eripreemiate üleandmine. Bankett Kumu fuajees.

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Kuningliku Norra Saatkonna, Rootsi Suursaatkonna, Kuningliku Taani Saatkonna, Soome Suursaatkonna, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välisministeeriumiga.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.