Konverents "Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?" ({{commentsTotal}})

Kas Eesti on Põhjamaa?
Kas Eesti on Põhjamaa? Autor/allikas: Siim Lõvi/Dennis Jarvis/ERR

Täna toimus KUMUs Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäevale pühendatud konverents „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“. Fookuses on narratiiv Eestist kui Põhjamaast, selle ajaloolised juured ja reaalsed perspektiivid.

Miks on narratiiv Eestist kui Põhjamaast olnud nii püsiv ja populaarne? Mida mõistetakse Eestis Põhjala identiteedi ja väärtuste all? Kui lähedased on need nägemused skandinaavlaste arusaamale põhjamaisusest? Mida näitavad sotsioloogilised uuringud Eesti ja Põhjamaade väärtusruumi kohta? Kas Eesti ühiskond on muutunud viimase 25 aastaga Põhjamaadele sarnasemaks või on neist hoopis kaugenenud? Kas siht saada üheks Põhjala riikidest eeldab muutusi ühiskonnas valitsevates väärtustes?

Selliste ja mitmete teiste sarnaste küsimuste üle arutatakse täna Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil. Lähtekohaks on idee Eestist kui Põhjamaast.

Konverentsil esinevad Eesti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani teadlased. Professor Stein Kuhnle Bergeni ülikoolist räägib Põhjamaade identiteedi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Mart Kuldkepp Londoni ülikoolist annab ülevaate, kuidas on küpsenud idee Eestist kui Põhjamaast ning mis on selle ajaloolised juured.

Päevakava:

9.15 – 10.00 Registreerumine ja hommikukohv.
10.00 – 10.10 TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi avasõnad.
10.10 – 10.35 Koostööpartnerite tervitused:
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund
10.35 – 10.45 Võistluse patrooni Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt.
10.45-11.00 Arvamuslugude ja fotovõistluse kokkuvõte ning peapreemiate üleandmine.

I sessioon. Põhjala identiteetide ajaloolised ja tänased perspektiivid.
11.00 – 11.30 Stein Kuhnle (Bergeni ülikool).
Mis on Põhjala: Põhjamaade identiteedi kujunemine.
11.30 – 12.00 Mart Kuldkepp (University College London). Eesti põhjamaise identiteedi ajaloost.
12.00 – 12.15 Arutelu.
12.15 – 13.10 Lõuna.

II sessioon. Eesti ja Põhjamaad "Maailma väärtuste uuringus" (World Values Survey).
13.10 – 13.15 Lõbus vahepala.
13.15 – 13.45 Bi Puranen (Maailma Väärtuste Uuringu Assotsiatsioon (World Values Survey Association), Rootsi Tuleviku-uuringute Instituut (Institute for Futures Studies in Sweden)). Väärtuste sarnasused ja erinevused Balti ja Põhjala riikides.
13.45 – 14.15 Anu Realo (Tartu ülikool, Warwicki ülikool). Eesti elanike väärtused Põhjamaade võrdluses: 25 aastat hiljem.
14.15 – 14.30 Arutelu.
14.30 – 14.55 Kohvipaus.

III sessioon. Eesti ja Põhjala teed õnnele.
14.55 – 15.00 Lõbus vahepala.
15.00 – 15.30 Meik Wiking (Taani Õnneinstituut (Happiness Research Institute), Maailma Õnne Andmebaas (World Database of Happiness)). Rahvaste heaolu.
15.30 – 15.50 Valdur Mikita (Tartu Ülikool). Loodustundlik inimene ehk mõistatuslik soome-ugri konstant inimese õnne valemis.
15.50 – 16.05 Arutelu.
16.05 - 16.15 Lühike paus.


16.15 – 17.15 Paneeldiskussioon. Isiklik õnn ja ühiskondlik heaolu jagatud Põhjala-Balti ruumis: poliitilised otsused ja tulevikuvisioonid. Osalevad välisminister Marina Kaljurand, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Euroopa Parlamendi saadik professor Marju Lauristin (Tartu Ülikool) ja professor Mikko Lagerspetz (Åbo Akadeemia). Diskussiooni juhib Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop.
17.15 – 19.00 Arvamuslugude ja fotovõistluse eripreemiate üleandmine. Bankett Kumu fuajees.

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Kuningliku Norra Saatkonna, Rootsi Suursaatkonna, Kuningliku Taani Saatkonna, Soome Suursaatkonna, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välisministeeriumiga.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.