Treeningujärgne proteiinikogus peaks sõltuma treeningu tüübist, mitte lihasmassist ({{commentsTotal}})

Valgupulbrite tarbimine suureneb eriti rahvasportlaste hulgas ning neid toidulisandeid on üha kergem kätte saada.
Valgupulbrite tarbimine suureneb eriti rahvasportlaste hulgas ning neid toidulisandeid on üha kergem kätte saada. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kas lihaselisematel meestel on vaja pärast treeningut tarbida tavalisest rohkem valku? See küsimus on huvitanud kõiki neid, kes pärast tõsist treeningut arvavad, et võiksid muskli taastamiseks ja kasvatamiseks ära juua ühe tubli proteiinikokteili.

See küsimus hakkas huvitama ka teadlasi ning nüüd on Stirlingi ülikooli teadlased sellele küsimusele vastuse andnud.

Suurema lihasmassiga inimestel ei ole pärast jõutreeningut tarvis lisavalku – see on lühike ja ühene vastus küsimusele. Pikem vastus, nagu tavaliselt, on keerukam.

Senised lisaproteiini tarvitamise soovitused on lähtunud inimese kehakaalust – mida rohkem kaalud, seda rohkem valku vajavad lihased treeningu järgseks taastumiseks ja kasvuks. Seetõttu on lihasmassi kasvatamiseks soovitatud jõutreeningut tegevatel meestel tarvitada tavapärase 20–25 grammi asemel näiteks 40 grammi proteiini.

Teadlaste hüpotees oli, et suurema lihasmassiga treenijatel võrreldes väiksema lihasmassiga treenijatega suureneb pärast treeningut suurema proteiinikoguse tarbides müofibrillaarne valgusüntees ehk lihtsamalt öeldes lihased kasvavad rohkem. Uuringu tulemustest selgus, et suurem proteiinikogus tõesti kasvatas lihaseid enam, kuid see ei olnud seoses inimese lihasmassiga.

Ühendkuningriigi ja Kanada tervise- ja treeninguteadlased toovad aga oma uuringus välja, et proteiinikoguse suurendamisel võib olla küll mõju, kuid selle täpse koguse välja arvutamiseks peaks aluseks võtma mitte inimese kehakaalu või lihasmassi, vaid treeningu tüübi.

Näiteks tõstjatel või teistel sportlastel, kes treenivad enam teatud lihasgruppe piisab täiesti normi ehk 20–25 grammi valkude tarbimisest.

Uuringus osalesid jõutreeninguga tegelevad noored mehed, kes jagati gruppidesse vastavalt nende kehakaalule – alla 65 ja üle 70 kilo kaaluvad, kummaski grupis 15 meest. Kumbki grupp tegi kaks treeningut. Pärast esimest anti neile 20 grammi valku, teise treeningu järel 40 grammi. Seejärel mõõdeti nende lihaste kasvuvõimekust.

Selgus, et jõutreeningu järel proteiinikoguse tarbimisel oli erinevatele lihasgruppidele erinev mõju. Seega tuleks jõutreeningu puhul arvestada suurenenud proteiinivajadusega, kuid treenides spetsiifilisemalt teatud lihasgruppi ei ole valgukogust tarvis tõsta.

Artikkel ilmus ajakirjas Physiological Reports.

Toimetaja: Marju Himma



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.