Treeningujärgne proteiinikogus peaks sõltuma treeningu tüübist, mitte lihasmassist ({{commentsTotal}})

Valgupulbrite tarbimine suureneb eriti rahvasportlaste hulgas ning neid toidulisandeid on üha kergem kätte saada.
Valgupulbrite tarbimine suureneb eriti rahvasportlaste hulgas ning neid toidulisandeid on üha kergem kätte saada. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kas lihaselisematel meestel on vaja pärast treeningut tarbida tavalisest rohkem valku? See küsimus on huvitanud kõiki neid, kes pärast tõsist treeningut arvavad, et võiksid muskli taastamiseks ja kasvatamiseks ära juua ühe tubli proteiinikokteili.

See küsimus hakkas huvitama ka teadlasi ning nüüd on Stirlingi ülikooli teadlased sellele küsimusele vastuse andnud.

Suurema lihasmassiga inimestel ei ole pärast jõutreeningut tarvis lisavalku – see on lühike ja ühene vastus küsimusele. Pikem vastus, nagu tavaliselt, on keerukam.

Senised lisaproteiini tarvitamise soovitused on lähtunud inimese kehakaalust – mida rohkem kaalud, seda rohkem valku vajavad lihased treeningu järgseks taastumiseks ja kasvuks. Seetõttu on lihasmassi kasvatamiseks soovitatud jõutreeningut tegevatel meestel tarvitada tavapärase 20–25 grammi asemel näiteks 40 grammi proteiini.

Teadlaste hüpotees oli, et suurema lihasmassiga treenijatel võrreldes väiksema lihasmassiga treenijatega suureneb pärast treeningut suurema proteiinikoguse tarbides müofibrillaarne valgusüntees ehk lihtsamalt öeldes lihased kasvavad rohkem. Uuringu tulemustest selgus, et suurem proteiinikogus tõesti kasvatas lihaseid enam, kuid see ei olnud seoses inimese lihasmassiga.

Ühendkuningriigi ja Kanada tervise- ja treeninguteadlased toovad aga oma uuringus välja, et proteiinikoguse suurendamisel võib olla küll mõju, kuid selle täpse koguse välja arvutamiseks peaks aluseks võtma mitte inimese kehakaalu või lihasmassi, vaid treeningu tüübi.

Näiteks tõstjatel või teistel sportlastel, kes treenivad enam teatud lihasgruppe piisab täiesti normi ehk 20–25 grammi valkude tarbimisest.

Uuringus osalesid jõutreeninguga tegelevad noored mehed, kes jagati gruppidesse vastavalt nende kehakaalule – alla 65 ja üle 70 kilo kaaluvad, kummaski grupis 15 meest. Kumbki grupp tegi kaks treeningut. Pärast esimest anti neile 20 grammi valku, teise treeningu järel 40 grammi. Seejärel mõõdeti nende lihaste kasvuvõimekust.

Selgus, et jõutreeningu järel proteiinikoguse tarbimisel oli erinevatele lihasgruppidele erinev mõju. Seega tuleks jõutreeningu puhul arvestada suurenenud proteiinivajadusega, kuid treenides spetsiifilisemalt teatud lihasgruppi ei ole valgukogust tarvis tõsta.

Artikkel ilmus ajakirjas Physiological Reports.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: