Treeningujärgne proteiinikogus peaks sõltuma treeningu tüübist, mitte lihasmassist ({{commentsTotal}})

Valgupulbrite tarbimine suureneb eriti rahvasportlaste hulgas ning neid toidulisandeid on üha kergem kätte saada.
Valgupulbrite tarbimine suureneb eriti rahvasportlaste hulgas ning neid toidulisandeid on üha kergem kätte saada. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kas lihaselisematel meestel on vaja pärast treeningut tarbida tavalisest rohkem valku? See küsimus on huvitanud kõiki neid, kes pärast tõsist treeningut arvavad, et võiksid muskli taastamiseks ja kasvatamiseks ära juua ühe tubli proteiinikokteili.

See küsimus hakkas huvitama ka teadlasi ning nüüd on Stirlingi ülikooli teadlased sellele küsimusele vastuse andnud.

Suurema lihasmassiga inimestel ei ole pärast jõutreeningut tarvis lisavalku – see on lühike ja ühene vastus küsimusele. Pikem vastus, nagu tavaliselt, on keerukam.

Senised lisaproteiini tarvitamise soovitused on lähtunud inimese kehakaalust – mida rohkem kaalud, seda rohkem valku vajavad lihased treeningu järgseks taastumiseks ja kasvuks. Seetõttu on lihasmassi kasvatamiseks soovitatud jõutreeningut tegevatel meestel tarvitada tavapärase 20–25 grammi asemel näiteks 40 grammi proteiini.

Teadlaste hüpotees oli, et suurema lihasmassiga treenijatel võrreldes väiksema lihasmassiga treenijatega suureneb pärast treeningut suurema proteiinikoguse tarbides müofibrillaarne valgusüntees ehk lihtsamalt öeldes lihased kasvavad rohkem. Uuringu tulemustest selgus, et suurem proteiinikogus tõesti kasvatas lihaseid enam, kuid see ei olnud seoses inimese lihasmassiga.

Ühendkuningriigi ja Kanada tervise- ja treeninguteadlased toovad aga oma uuringus välja, et proteiinikoguse suurendamisel võib olla küll mõju, kuid selle täpse koguse välja arvutamiseks peaks aluseks võtma mitte inimese kehakaalu või lihasmassi, vaid treeningu tüübi.

Näiteks tõstjatel või teistel sportlastel, kes treenivad enam teatud lihasgruppe piisab täiesti normi ehk 20–25 grammi valkude tarbimisest.

Uuringus osalesid jõutreeninguga tegelevad noored mehed, kes jagati gruppidesse vastavalt nende kehakaalule – alla 65 ja üle 70 kilo kaaluvad, kummaski grupis 15 meest. Kumbki grupp tegi kaks treeningut. Pärast esimest anti neile 20 grammi valku, teise treeningu järel 40 grammi. Seejärel mõõdeti nende lihaste kasvuvõimekust.

Selgus, et jõutreeningu järel proteiinikoguse tarbimisel oli erinevatele lihasgruppidele erinev mõju. Seega tuleks jõutreeningu puhul arvestada suurenenud proteiinivajadusega, kuid treenides spetsiifilisemalt teatud lihasgruppi ei ole valgukogust tarvis tõsta.

Artikkel ilmus ajakirjas Physiological Reports.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?