Treeningujärgne proteiinikogus peaks sõltuma treeningu tüübist, mitte lihasmassist ({{commentsTotal}})

Valgupulbrite tarbimine suureneb eriti rahvasportlaste hulgas ning neid toidulisandeid on üha kergem kätte saada.
Valgupulbrite tarbimine suureneb eriti rahvasportlaste hulgas ning neid toidulisandeid on üha kergem kätte saada. Autor: Postimees/Scanpix

Kas lihaselisematel meestel on vaja pärast treeningut tarbida tavalisest rohkem valku? See küsimus on huvitanud kõiki neid, kes pärast tõsist treeningut arvavad, et võiksid muskli taastamiseks ja kasvatamiseks ära juua ühe tubli proteiinikokteili.

See küsimus hakkas huvitama ka teadlasi ning nüüd on Stirlingi ülikooli teadlased sellele küsimusele vastuse andnud.

Suurema lihasmassiga inimestel ei ole pärast jõutreeningut tarvis lisavalku – see on lühike ja ühene vastus küsimusele. Pikem vastus, nagu tavaliselt, on keerukam.

Senised lisaproteiini tarvitamise soovitused on lähtunud inimese kehakaalust – mida rohkem kaalud, seda rohkem valku vajavad lihased treeningu järgseks taastumiseks ja kasvuks. Seetõttu on lihasmassi kasvatamiseks soovitatud jõutreeningut tegevatel meestel tarvitada tavapärase 20–25 grammi asemel näiteks 40 grammi proteiini.

Teadlaste hüpotees oli, et suurema lihasmassiga treenijatel võrreldes väiksema lihasmassiga treenijatega suureneb pärast treeningut suurema proteiinikoguse tarbides müofibrillaarne valgusüntees ehk lihtsamalt öeldes lihased kasvavad rohkem. Uuringu tulemustest selgus, et suurem proteiinikogus tõesti kasvatas lihaseid enam, kuid see ei olnud seoses inimese lihasmassiga.

Ühendkuningriigi ja Kanada tervise- ja treeninguteadlased toovad aga oma uuringus välja, et proteiinikoguse suurendamisel võib olla küll mõju, kuid selle täpse koguse välja arvutamiseks peaks aluseks võtma mitte inimese kehakaalu või lihasmassi, vaid treeningu tüübi.

Näiteks tõstjatel või teistel sportlastel, kes treenivad enam teatud lihasgruppe piisab täiesti normi ehk 20–25 grammi valkude tarbimisest.

Uuringus osalesid jõutreeninguga tegelevad noored mehed, kes jagati gruppidesse vastavalt nende kehakaalule – alla 65 ja üle 70 kilo kaaluvad, kummaski grupis 15 meest. Kumbki grupp tegi kaks treeningut. Pärast esimest anti neile 20 grammi valku, teise treeningu järel 40 grammi. Seejärel mõõdeti nende lihaste kasvuvõimekust.

Selgus, et jõutreeningu järel proteiinikoguse tarbimisel oli erinevatele lihasgruppidele erinev mõju. Seega tuleks jõutreeningu puhul arvestada suurenenud proteiinivajadusega, kuid treenides spetsiifilisemalt teatud lihasgruppi ei ole valgukogust tarvis tõsta.

Artikkel ilmus ajakirjas Physiological Reports.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.