Virtuaalreaalsus koputab kooli uksele ({{commentsTotal}})

Õppimine virutaalses klassiruumis.
Õppimine virutaalses klassiruumis. Autor/allikas: Samsung Digi Pass

Praegu otsitakse koolides üha enam uutmoodi lahendusi, mis aitaksid tõhusamalt õppida ja õpetada, seda eriti kiirelt arenevas maailmas. Nii leiavad erinevad tehnoloogilised võimalused üha enam tee klassiruumi ja aitavad koolil kohaneda muutuva maailmaga. Üks neist võimalustest on virtuaalreaalsuse kasutamine õppetöös, millele ennustatakse haridusmaastikul kirkat tulevikku. Millised on aga virtuaalreaalsuse šansid osutuda koolides hinnatud ja asendamatuks õppevahendiks?

Kujutame ette, et ühes 8. klassi kohustuslikus bioloogiatunnis istub õpilane – muidu viks ja viisakas, kuid loodusteadused ei ole tema tugev külg. Ta istub klassis vaikselt, üritab jälgida tahvlit või PowerPoint esitlust, võitleb samas oma mõtetega ja üritab kuulata õpetajat.

Ta astub klassist välja küll suure hulga märkmetega, kuid tõelist arusaamist räägitud teemast ei tekkinud. Küllaltki kurb, kas pole? Ehk oleks olukord teistsugune, kui ta oleks reaalses elus kokku puutunud tunnis käsitletud teemaga? Tõenäoliselt küll.

Teadmisi on lihtsam omandada, kui on võimalus neid koheselt end ümbritseva maailmaga seostada. Just siin tuleb mängu virtuaalreaalsus, mis loob õpilase silme ette päriselule sarnase pildi ning võimaldab õpitut läbi elada – külastada ilusaid ajaloolisi paiku ja tutvuda muistsete eestlaste eluoluga, käia põnevatel loodusretkedel või avastada kosmose salapärasid.

Iga õpilane on erinev ja kõigile sobiva õppekava väljatöötamine on läbi aegade olnud hariduses üks suuremaid väljakutseid. Õpilastele, kellel on lihtsam õppida visuaalseid, eksperimentaalseid, ruumilisi või muid sarnaseid vahendeid kasutades, pakub virtuaalreaalsus ehk enim võimalusi. Need on õpilased, kelle jaoks on traditsioonilisel viisil õppimine väga raske ja klassiruumis räägitu ei jää lihtsa vaevaga meelde.

Seiklema ja kogemusi omandama koolipingist lahkumata

Nüüdisaegne kooliõpe saab sellest viimase aja tehnoloogia suursaavutusest palju kasu. Mõnikümmend aastat tagasi ei oleks keegi osanud aimata, et koolipingis võiks täiesti ohutult läbi elada autoõnnetuse.

Küll aga said sellest tänavu aimu Suurbritannia õpilased, kellele näidati Samsung Gear VR abil võimalikke stsenaariume, mis juhtuvad oma võimete ülehindamisel autoroolis. Reaalsele elule lähedane kogemus paneb mõtlema oma tegude tagajärgedele ja aitab mõista igapäevaselt liikluses toimuvat.

Virtuaalreaalsust kasutab aktiivselt õppetöös näiteks sisekaitseakadeemia, kelle haridustehnoloog-projektijuhi Vaiko Mäe sõnul võimaldab see simuleerida olukordi või sündmusi, mille lavastamine reaalsuses oleks väga kulukas, tihtipeale isegi võimatu.

Parima õpikogemuse tagab tema arvates autentne keskkond, millega tekitatakse reaalsete tööülesannete lähedane vahetu kogemus. Näiteks virtuaalreaalsuse koolitusprogrammis (XVR) valmistatakse ette Eestile eriomased keskkonna mudelid (Tallinna lennujaam, Tallinna sadam jm), kuhu koolituse instruktor loob juhtumi stsenaariumi: liiklusõnnetus, tulekahju, politseioperatsioon vm.

Õppijatel tuleb loodud virtuaalmaailmas sündmus ohutult lahendada: korraldada liiklust, päästetöid ja/ või kannatanute abistamist. Seda platvormi kasutatakse nii tasemeõppes tulevaste päästjate treenimisel aga ka teenistuses olevate päästjate kompetentsi hoidmiseks ja arendamiseks.

Virtuaalreaalsuses toimuva treeningu abil saab õppija kogeda oma otsuste mõju sündmuste käigule. Praegu olemasolevad lahendused loovad juba praegu suurt väärtust, aidates ette valmistada spetsialisti, kes on reaalses olukorras stardivalmis. Virtuaalreaalsus on kiirelt arenev valdkond ning see laiendab oma haaret erinevatesse valdkondadesse juba lähitulevikus.

Virtuaalreaalsus humanitaar- ja sotsiaalteadustes

Kui seni on maailmas virtuaalreaalsust kasutatud eelkõige loodusteaduste õpetamisel (bioloogia, anatoomia, geoloogia ja astronoomia), siis üha enam saavad tähelepanu ka humanitaar- ja sotsiaalteadused.

Kõige enam soovitakse ehk tulevikus näha virtuaalreaalsuse panust erinevate kultuuride kokkutoomisel ja teineteise mõistmisel. Kas poleks põnev, kui meie õpilased saaksid osaleda näiteks virtuaalsel jalutuskäigul kolmandate riikide klassiruumides?

Tallinna ülikool on korraldamas tasuta koolitusprogrammi Samsung Digi Pass, mis on mõeldud kõigile kutseõppuritele vanuses 14-19. Noori ootavad kord kuus ees põnevad seminarid oma digilahenduse elluviimisel Tallinna ülikooli õppejõudude käe all.

Programmi jooksul arendavad noored digioskusi, koostavad oma digimapi, arendavad äppe ja veebilahendusi, saavad esimese Samsungi digipassi ning võimaluse osaleda praktikal Eesti juhtivas ettevõttes ja Samsungis.

Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi, kellest kolm parimat võidavad oma koolile Samsung Gear VR virtuaalreaalsuse prillid.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: