Eestlaste peavõit Hiinas: mee ja mesilastega keskkonnaprobleemide vastu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Kalmer Vanatoa/minupilt.err.ee

Enam kui 40 riigi 700 osavõtja hulgast tõid Tartu ülikooli doktorandid Shanghais toimunud rahvusvaheliselt innovatsioonikonkursilt esikoha ideega, mis käsitles mee keemilise koostise analüüsil põhineva uudse keskkonnaindikaatori loomist ning propageeris ühtlasi linnades mesilaste pidamist.

Võistluse „Youth Innovation Competition on Global Governance“ põhiteema oli säästev areng, millest lähtuvalt pidid konkursil osalenud ainsad eestlased, Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorandid Tõnis Tänav, Kristian Pentus ja Tarmo Puolokainen tihedas konkurentsis esitlema ideed, mis viiks nad 40 võistkonna seas võistluse lõppvooru.

„Idee pidi toetama ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamist, nagu näiteks vaesuse vähendamine, hariduse kättesaadavus, keskkonnatingimused jne,“ rääkis meeskonna nimel Kristian Pentus, kes osales peaaegu samas koosseisus meeskonnaga võistlusel ka 2014. aastal. Seal pandi varakult kõrva taha ka 2016. aasta võistluse info. „Kasutasime seda eelist ning varusime enne projekti esitamise tähtaega endale aega, et projekt võimalikult põhjalikult välja töötada.“

Idee siduda võistlustöö mesilaste ja meega, tuli elust enesest. „Meeskonna liige Tõnis on põgusalt mesilastega tööd teinud ning tema suhtlusringis on mesinikke, kust algidee välja koorus. Sealt edasi mõtlesime juba meeskonnana edasi, kuidas toorest ideest terviklik projekt välja tahuda,“ rääkis Pentus.

Doktorantide idee käsitles uudse kompleks-keskkonnaindikaatori loomist, mis põhineb mee keemilise koostise analüüsil, mesilaste suremusel, mee tootlikkusel ja teistel mõõdikutel, mille alusel saab erinevate linnapiirkondade, linnade ja riikide keskkonnaprobleeme kaardistada ja võrrelda. Süsteem toimiks inimeste enda peetud linnamesitarude andmetel ja ühtaegu propageeriks linnades mesilaste pidamist.

Meeskond kasutas ära iga liikme tugevusi – Kristiani gamification´i ehk mängustamise oskust, Tõnise innovatsioonilist mõtlemist ja kogemusi mesilastega ning Tarmo benchmarking’u ehk võrdlusanalüüsialaseid teadmisi. Neid tugevusi kombineerides tekkiski sünergia, mida saatis Shanghais edu.

Pentus tõdes, et koos Singapuri esindajatega saadud peavõiduga „Most Innovative Team“ auhinda ei kaasnenud: „Asjaolu, et 40 erineva riigi geniaalsetest projektidest võitsime just meie oli juba omaette väga suur tunnustus.“

„See rahvusvahelises meeskonnas arutlemine ja suhtlus teiste osalejatega andis võimaluse näha probleeme 29 riigi vaatenurgast,“ kirjeldas Pentus. Ta lisas, et edu tõi mitmekülgne arvamuste ja lahenduste spekter, kus mõistmine ja koostöö oli väga oluline.

Paralleelselt võistlusega osaleti Y20 China kohtumisel, mis oli septembris Hangzhous toimuva G20 kohtumise eelüritus.

Keskel võidukas Eesti meeskond, kuhu kuulusid Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorandid Tarmo Puolokainen, Kristian Pentus ja Tõnis Tänav. (Foto: Ekraanitõmmis)  

Arutelu võistlusel "Youth Innovation Competition on Global Governance“. (Foto: YICGG 2016)

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.