Eestlaste peavõit Hiinas: mee ja mesilastega keskkonnaprobleemide vastu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Kalmer Vanatoa/minupilt.err.ee

Enam kui 40 riigi 700 osavõtja hulgast tõid Tartu ülikooli doktorandid Shanghais toimunud rahvusvaheliselt innovatsioonikonkursilt esikoha ideega, mis käsitles mee keemilise koostise analüüsil põhineva uudse keskkonnaindikaatori loomist ning propageeris ühtlasi linnades mesilaste pidamist.

Võistluse „Youth Innovation Competition on Global Governance“ põhiteema oli säästev areng, millest lähtuvalt pidid konkursil osalenud ainsad eestlased, Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorandid Tõnis Tänav, Kristian Pentus ja Tarmo Puolokainen tihedas konkurentsis esitlema ideed, mis viiks nad 40 võistkonna seas võistluse lõppvooru.

„Idee pidi toetama ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamist, nagu näiteks vaesuse vähendamine, hariduse kättesaadavus, keskkonnatingimused jne,“ rääkis meeskonna nimel Kristian Pentus, kes osales peaaegu samas koosseisus meeskonnaga võistlusel ka 2014. aastal. Seal pandi varakult kõrva taha ka 2016. aasta võistluse info. „Kasutasime seda eelist ning varusime enne projekti esitamise tähtaega endale aega, et projekt võimalikult põhjalikult välja töötada.“

Idee siduda võistlustöö mesilaste ja meega, tuli elust enesest. „Meeskonna liige Tõnis on põgusalt mesilastega tööd teinud ning tema suhtlusringis on mesinikke, kust algidee välja koorus. Sealt edasi mõtlesime juba meeskonnana edasi, kuidas toorest ideest terviklik projekt välja tahuda,“ rääkis Pentus.

Doktorantide idee käsitles uudse kompleks-keskkonnaindikaatori loomist, mis põhineb mee keemilise koostise analüüsil, mesilaste suremusel, mee tootlikkusel ja teistel mõõdikutel, mille alusel saab erinevate linnapiirkondade, linnade ja riikide keskkonnaprobleeme kaardistada ja võrrelda. Süsteem toimiks inimeste enda peetud linnamesitarude andmetel ja ühtaegu propageeriks linnades mesilaste pidamist.

Meeskond kasutas ära iga liikme tugevusi – Kristiani gamification´i ehk mängustamise oskust, Tõnise innovatsioonilist mõtlemist ja kogemusi mesilastega ning Tarmo benchmarking’u ehk võrdlusanalüüsialaseid teadmisi. Neid tugevusi kombineerides tekkiski sünergia, mida saatis Shanghais edu.

Pentus tõdes, et koos Singapuri esindajatega saadud peavõiduga „Most Innovative Team“ auhinda ei kaasnenud: „Asjaolu, et 40 erineva riigi geniaalsetest projektidest võitsime just meie oli juba omaette väga suur tunnustus.“

„See rahvusvahelises meeskonnas arutlemine ja suhtlus teiste osalejatega andis võimaluse näha probleeme 29 riigi vaatenurgast,“ kirjeldas Pentus. Ta lisas, et edu tõi mitmekülgne arvamuste ja lahenduste spekter, kus mõistmine ja koostöö oli väga oluline.

Paralleelselt võistlusega osaleti Y20 China kohtumisel, mis oli septembris Hangzhous toimuva G20 kohtumise eelüritus.

Keskel võidukas Eesti meeskond, kuhu kuulusid Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorandid Tarmo Puolokainen, Kristian Pentus ja Tõnis Tänav. (Foto: Ekraanitõmmis)  

Arutelu võistlusel "Youth Innovation Competition on Global Governance“. (Foto: YICGG 2016)

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.