Eestlaste peavõit Hiinas: mee ja mesilastega keskkonnaprobleemide vastu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Kalmer Vanatoa/minupilt.err.ee

Enam kui 40 riigi 700 osavõtja hulgast tõid Tartu ülikooli doktorandid Shanghais toimunud rahvusvaheliselt innovatsioonikonkursilt esikoha ideega, mis käsitles mee keemilise koostise analüüsil põhineva uudse keskkonnaindikaatori loomist ning propageeris ühtlasi linnades mesilaste pidamist.

Võistluse „Youth Innovation Competition on Global Governance“ põhiteema oli säästev areng, millest lähtuvalt pidid konkursil osalenud ainsad eestlased, Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorandid Tõnis Tänav, Kristian Pentus ja Tarmo Puolokainen tihedas konkurentsis esitlema ideed, mis viiks nad 40 võistkonna seas võistluse lõppvooru.

„Idee pidi toetama ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamist, nagu näiteks vaesuse vähendamine, hariduse kättesaadavus, keskkonnatingimused jne,“ rääkis meeskonna nimel Kristian Pentus, kes osales peaaegu samas koosseisus meeskonnaga võistlusel ka 2014. aastal. Seal pandi varakult kõrva taha ka 2016. aasta võistluse info. „Kasutasime seda eelist ning varusime enne projekti esitamise tähtaega endale aega, et projekt võimalikult põhjalikult välja töötada.“

Idee siduda võistlustöö mesilaste ja meega, tuli elust enesest. „Meeskonna liige Tõnis on põgusalt mesilastega tööd teinud ning tema suhtlusringis on mesinikke, kust algidee välja koorus. Sealt edasi mõtlesime juba meeskonnana edasi, kuidas toorest ideest terviklik projekt välja tahuda,“ rääkis Pentus.

Doktorantide idee käsitles uudse kompleks-keskkonnaindikaatori loomist, mis põhineb mee keemilise koostise analüüsil, mesilaste suremusel, mee tootlikkusel ja teistel mõõdikutel, mille alusel saab erinevate linnapiirkondade, linnade ja riikide keskkonnaprobleeme kaardistada ja võrrelda. Süsteem toimiks inimeste enda peetud linnamesitarude andmetel ja ühtaegu propageeriks linnades mesilaste pidamist.

Meeskond kasutas ära iga liikme tugevusi – Kristiani gamification´i ehk mängustamise oskust, Tõnise innovatsioonilist mõtlemist ja kogemusi mesilastega ning Tarmo benchmarking’u ehk võrdlusanalüüsialaseid teadmisi. Neid tugevusi kombineerides tekkiski sünergia, mida saatis Shanghais edu.

Pentus tõdes, et koos Singapuri esindajatega saadud peavõiduga „Most Innovative Team“ auhinda ei kaasnenud: „Asjaolu, et 40 erineva riigi geniaalsetest projektidest võitsime just meie oli juba omaette väga suur tunnustus.“

„See rahvusvahelises meeskonnas arutlemine ja suhtlus teiste osalejatega andis võimaluse näha probleeme 29 riigi vaatenurgast,“ kirjeldas Pentus. Ta lisas, et edu tõi mitmekülgne arvamuste ja lahenduste spekter, kus mõistmine ja koostöö oli väga oluline.

Paralleelselt võistlusega osaleti Y20 China kohtumisel, mis oli septembris Hangzhous toimuva G20 kohtumise eelüritus.

Keskel võidukas Eesti meeskond, kuhu kuulusid Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorandid Tarmo Puolokainen, Kristian Pentus ja Tõnis Tänav. (Foto: Ekraanitõmmis)  

Arutelu võistlusel "Youth Innovation Competition on Global Governance“. (Foto: YICGG 2016)

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.