Tartu ülikool mahtus mainekasse maailma ülikoolide edetabelisse, paraku ENSV lipuga ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli märge Shanghai edetabelis.
Tartu ülikooli märge Shanghai edetabelis. Autor/allikas: ERR
{{1471325924000 | amCalendar}}

Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk laiemalt tuntud kui Shanghai edetabel reastab igal aastal 500 maailma ülikooli. Esimest korda pääses edetabelisse ka Tartu ülikool, mis on 401-500 kohal.

Paraku oli edetabelis ka tilk tõrva meepotis: Tartu ülikooli juures oli riiki tähistavas lahtris toodud ENSV lipumärk. Põhjust, miks edetabelis selline märge oli, ei ole teada. Täiendatud info: kolmapäeva hommikuks oli ENSV lipupärk asendatud Eesti lipu märgiga.

Esimest korda edetabelisse pääsemist kommenteeris Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma nii: "Muidugi on eestlasena uhke tunne, kui meie rahvusülikool on maailma parimate ülikoolide hulgas, nüüd siis kõigis olulisemates edetabelites. Erinevates edetabelites hinnatavad näitajad on erinevad ning Shanghai tabelisse sissesaamine näitab, et Eesti teadlased teevad väga head tööd. Kuid me ei tee loomulikult teadust edetabelite pärast, tähtis on aidata inimkonnal, Eesti riigil ja rahval ületada meie ees seisvaid keerulisi väljakutseid."

Shanghai edetabel reastab ülikoolid nelja kriteeriumi alusel. Igal kriteeriumil on oma kaal ning kokku annavad need 100 protsenti.

Hariduse kvaliteet (ülikooli vilistlaste pälvitud Nobeli preemiad ja erialapreemiad (10%))
Võimekuse kvaliteet (ülikooli töötajate pälvitud Nobeli preemiad ja erialapreemiad (10%); 21 laia teadusdistsipliini valdkonnas enim tsiteeritud teadlasi (10%))
Uuringute tulemused (artikleid teadusajakirjades Nature ja Science (10%); artikleid andmebaasides Science Citation Index ja Social Science Citation Index (10%))
Saavutus ühe inimese kohta (akadeemiline sooritus ülikooli ühe inimese kohta (10%))

 

Teiste edetabelite järgi on Tartu ülikool ja teised Eesti ülikoolid pingereas umbes samal positsioonil. Maailma ülikoole paremuse järgi reastavas edetabelis QS University Rankings oli Tartu ülikool 2015. aasta andmete kohaselt 400. kohal. Tallinna tehnikaülikool pääses 650 parima sekka. QS University Rankings avaldab oma edetabeli tavapäraselt septembri alguses.

Toimetaja: Marju Himma, Allan Rajavee



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?