Tartu teadlaste uus meetod lihtsustab vereproovide analüüsi ({{commentsTotal}})

Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse teadlased koostöös Rootsi Karolinska instituudi ja Tartu ülikooli uurimisrühmaga arendasid geenitehnoloogia meetodi nimega globiinilukk (GlobinLockTM), mis võimaldab analüüsida vereproove senisest oluliselt lihtsamalt ja odavamalt.

Vereproovi analüüs on laialt levinud kliinilistes uuringutes, sest verd on suhteliselt lihtne võtta ning muutused veres peegeldavad vahetult tervislikku seisundit. Veri sisaldab hulgaliselt erinevaid rakke, kuid enamus rakumassist moodustavad punased verelibled ehk erütrotsüüdid, mis kannavad hapnikku. Seega on 50–80 protsenti verest eraldatud RNA molekulidest funktsionaalse hemoglobiini eellased ehk globiini RNA-d. Kõrge globiini osakaal raskendab aga vereproovide laboratoorset analüüsi, jättes bioloogiliselt olulised RNA molekulid tuvastamata.

Teadlaste uuring, mis avaldati ajakirjas Scientific Reports, kirjeldab esimest korda detailselt, kuidas analüüsida vereproovis geenide avaldumist viisil, mis eiraks erütrotsüütide põhjustatud kõrget globiini osakaalu ning võimaldab tõhusalt tuvastada, kas vereproovis on biomarkereid. Autorite sõnul vajab uus meetod analüüsi tarvis oluliselt vähem bioloogilist materjali ehk RNA-d ning ei nõua laborandilt ühtegi lisaprotseduuri.

Töö juhtivautor Kaarel Krjutškov selgitas, et uus meetod on vajalik tööriist, et muuta vereproovide laboratoorne analüüs oluliselt lihtsamaks: „Meie globiinilukk vähendas märkimisväärselt segava globiini osakaalu. Kui algselt nägime 63-protsendilist globiinitaset, siis pärast globiiniluku kasutamist langes see viie protsendini. See sobib kõigiks geeniekspressiooni uuringuteks.“

„Võrreldes saadaolevate lahendustega vajab globiinilukk kümme korda vähem RNA materjali. Lisaks näitasime, et globiinilukk on peale inimese efektiivne nii hiire, roti, lehma, koera kui ka sebrakala vereproovidega,“ ütles Karolinska instituudi professor Juha Kere, kelle laboris arendustöö peamiselt tehti.

Uus meetod on suurusjärgu võrra odavam ja kiirem kui praegused lahendused. Näiteks peab ühe vereproovi globiini vähendamise eest praegu maksma minimaalselt 30 eurot, ent tervisetehnoloogiate arenduskeskuse välja töötatud globiiniluku hind on alla ühe euro analüüsitava proovi kohta.

Globiiniluku tööpõhimõte on lihtne. Kaks sünteetilist DNA ahelat seovad end globiini RNA molekulidega, „vaigistades“ need juba kõige esimeses laboratoorses etapis. Reaktsiooni tulemusel lukustatakse globiini RNA molekulid kümne minuti jooksul ning nende edasine süntees DNA-ks on võimatu. Seega ei sega senine massiivne globiini RNA olemasolu edasist analüüsi ning võimaldab uute biomarkerite avastamist või jälgimist vereproovides.

„Meie globiinilukk ei ole pelgalt nišileiutis. Globiini lukustuse põhimõte on universaalne paljudele geeniekspressiooni analüüsimise meetoditele ning seda saab kerge vaevaga rakendada. Selle artikliga on lihtsaim viis globiini negatiivse efekti vältimiseks lõpuks publitseeritud ning nüüd on aeg vaadata sügavamalt, mida tegelikult vereproovid tervisliku seisundi kohta ütlevad,“ selgitas Krjutškov.

Meetodi leiutuslik väärtus on kirjeldatud rahvusvahelises patenditaotluses. Eelkõige on leiutis oma tõhususe ja hinna poolest atraktiivne biotehnoloogia firmadele. Läbirääkimisi on alustatud suurfirmadega nagu Roche Diagnostics, Qiagen ja teised.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?