Teadus võiks ettevõtlust toetada, kui artiklite kirjutamine poleks nii tulus ({{commentsTotal}})

Teadlastel on valik: kas publitseerida teadusartikleid, mis on aluseks teadusrahastuse taotlemisel, või tegeleda rakendusuuringutega, mis toetavad küll ettevõtete arengut, kuid ei too piisavalt sisse, et hoida elus teadusrühma. See tõsiasi selgus Arvamusfestivalil arutelust “Mis kasu on ettevõttel teadusest?”.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand rõhutas mõttevahetuse alguses, et aidata ei saa neid, kes ise seda ei soovi, seega saavad teadlased olla abiks neile ettevõtetele, mis ise tunnevad teadus- ja arendustegevuse järele vajadust. See muidugi ei tähenda, et kõik ettevõtted peaksid seda võrdväärselt vajama.

EAS-i ettevõtluse ja ekspordikeskuse juhataja Tea Danilov aga leiab, et teadus- ja arendustegevust vajavad ikkagi enamik ettevõtetest, kuid tase, millel seda tuge vajatakse, on ettevõtteti erinev. Ta tõi näite aknatootjast, kelle aknaraamidel tõmbuvad aasta pärast paigaldamist oksakohad kollakaks. Võib-olla ei ole sellisel ettevõttel põhjalikku ja suurt teadustööd, pigem teadlaste nõu, nentis Danilov.

Tallinna tehnikaülikooli professor Mart Min tõi välja, nagu ka Arvamusfestivali varasemal teadusala arutelul, et tema töö seisneb “artiklite treimises” ja selle eest teadusraha taotlemises ning saamises. “Ma tahaksin olla natuke rohkem kasulik ettevõtlusele. Mul on vahel natuke häbi, sest ma tean küll, et see on maksumaksja raha, ja ma tahaksin midagi maksumaksjale tagasi anda,” ütles Mart Min.

Ta on teinud teadusalast koostööd ka 200–300 tuhande töötajaga ettevõtetega Rootsis ja USAs, kuid tal oleks hea meel, kui seda teadustööd jõuaks ka Eesti ettevõtetesse.

Kiiresti ja kohe

Mitu arutelus osalejat nõustusid asjaoluga, et ettevõttel on sageli vaja oma probleemile lahendust kiiresti ning arendusse investeeritud raha soovitakse tagasi saada kiiresti. Tea Danilov tõi välja, et samuti on ülikooli poolelt keeruline leida aega “artiklite treimise” kõrvalt rakendusprojektidega tegelemiseks.

Indrek Reimand tõi välja, et maailmas ringi vaadates on teada, et 90 protsenti arendustööst tehakse ettevõtete sees. “Küsimus on, kuidas sellele 90 protsendile leida vastet kusagilt mujalt. Üsna sageli näeme, et kui koostöö ei suju, kaasnevad probleemid just nende ettevõtetega, kes ise teadustööd ei tee.” Sellest võib järeldada, et meie ettevõtted ei tea, millist teadustööd on neil tarvis, kuna nad ei puutu teadus- ja arendustegevusega kokku.

Teadlased ei tunne rakendusteadust, küll aga artikliteadust

Töötleva tööstuse esindaja Raigo Tammo tõi välja, et suur osa teaduse ja ettevõtluse koostööst takerdub hoopis rahastusse. “Kõik algab ju tootearendusest. Selleni viib mitu asja: üks on konkurents, teine on soov viia tootmine efektiivsemaks.” Selle nimi ongi arendustegevus ja see ongi punkt, kus pöördutakse ülikoolide poole.

Tammo sõnul aga kohtuvad siis ettevõtted, millel on tarvis insenertehnilisi teadmisi, probleemiga: ülikoolides keskendutakse rohkem publitseerimisele, selle asemel et otsida rakenduslikke lahendusi insenertehnilistele probleemidele.

Mart Min vastas selle peale, et tema otsib oma uurimisteemad ise ning kahtlemata vaatab sinna poole, kus on raha. Min on ise osanik kolmes firmas ja ühes teadusarenduskeskuses. Ta teeb koostööd ülisuurte ettevõtetega, kus mõnes on 3000 teadlast ja arendusinseneri. “Vahel võtavad nad minusuguse ja muidugi nad maksavad ka. Eestil aga lihtsalt pole seda raha,” kirjeldas Min.

Mart Min tõi paradoksaalse näite: tema valis teaduspublikatsioonide kirjutamise tee, kuid mitu neist TTÜ instituutidest, kes valisid Eesti ettevõtluse ja rakendusuuringute tee, lõpetavad sel aastal tegevuse, sest neil puuduvad tipptasemel publikatsioonid, mille alusel teadusgrante saada.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?