Teadus võiks ettevõtlust toetada, kui artiklite kirjutamine poleks nii tulus ({{commentsTotal}})

Teadlastel on valik: kas publitseerida teadusartikleid, mis on aluseks teadusrahastuse taotlemisel, või tegeleda rakendusuuringutega, mis toetavad küll ettevõtete arengut, kuid ei too piisavalt sisse, et hoida elus teadusrühma. See tõsiasi selgus Arvamusfestivalil arutelust “Mis kasu on ettevõttel teadusest?”.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand rõhutas mõttevahetuse alguses, et aidata ei saa neid, kes ise seda ei soovi, seega saavad teadlased olla abiks neile ettevõtetele, mis ise tunnevad teadus- ja arendustegevuse järele vajadust. See muidugi ei tähenda, et kõik ettevõtted peaksid seda võrdväärselt vajama.

EAS-i ettevõtluse ja ekspordikeskuse juhataja Tea Danilov aga leiab, et teadus- ja arendustegevust vajavad ikkagi enamik ettevõtetest, kuid tase, millel seda tuge vajatakse, on ettevõtteti erinev. Ta tõi näite aknatootjast, kelle aknaraamidel tõmbuvad aasta pärast paigaldamist oksakohad kollakaks. Võib-olla ei ole sellisel ettevõttel põhjalikku ja suurt teadustööd, pigem teadlaste nõu, nentis Danilov.

Tallinna tehnikaülikooli professor Mart Min tõi välja, nagu ka Arvamusfestivali varasemal teadusala arutelul, et tema töö seisneb “artiklite treimises” ja selle eest teadusraha taotlemises ning saamises. “Ma tahaksin olla natuke rohkem kasulik ettevõtlusele. Mul on vahel natuke häbi, sest ma tean küll, et see on maksumaksja raha, ja ma tahaksin midagi maksumaksjale tagasi anda,” ütles Mart Min.

Ta on teinud teadusalast koostööd ka 200–300 tuhande töötajaga ettevõtetega Rootsis ja USAs, kuid tal oleks hea meel, kui seda teadustööd jõuaks ka Eesti ettevõtetesse.

Kiiresti ja kohe

Mitu arutelus osalejat nõustusid asjaoluga, et ettevõttel on sageli vaja oma probleemile lahendust kiiresti ning arendusse investeeritud raha soovitakse tagasi saada kiiresti. Tea Danilov tõi välja, et samuti on ülikooli poolelt keeruline leida aega “artiklite treimise” kõrvalt rakendusprojektidega tegelemiseks.

Indrek Reimand tõi välja, et maailmas ringi vaadates on teada, et 90 protsenti arendustööst tehakse ettevõtete sees. “Küsimus on, kuidas sellele 90 protsendile leida vastet kusagilt mujalt. Üsna sageli näeme, et kui koostöö ei suju, kaasnevad probleemid just nende ettevõtetega, kes ise teadustööd ei tee.” Sellest võib järeldada, et meie ettevõtted ei tea, millist teadustööd on neil tarvis, kuna nad ei puutu teadus- ja arendustegevusega kokku.

Teadlased ei tunne rakendusteadust, küll aga artikliteadust

Töötleva tööstuse esindaja Raigo Tammo tõi välja, et suur osa teaduse ja ettevõtluse koostööst takerdub hoopis rahastusse. “Kõik algab ju tootearendusest. Selleni viib mitu asja: üks on konkurents, teine on soov viia tootmine efektiivsemaks.” Selle nimi ongi arendustegevus ja see ongi punkt, kus pöördutakse ülikoolide poole.

Tammo sõnul aga kohtuvad siis ettevõtted, millel on tarvis insenertehnilisi teadmisi, probleemiga: ülikoolides keskendutakse rohkem publitseerimisele, selle asemel et otsida rakenduslikke lahendusi insenertehnilistele probleemidele.

Mart Min vastas selle peale, et tema otsib oma uurimisteemad ise ning kahtlemata vaatab sinna poole, kus on raha. Min on ise osanik kolmes firmas ja ühes teadusarenduskeskuses. Ta teeb koostööd ülisuurte ettevõtetega, kus mõnes on 3000 teadlast ja arendusinseneri. “Vahel võtavad nad minusuguse ja muidugi nad maksavad ka. Eestil aga lihtsalt pole seda raha,” kirjeldas Min.

Mart Min tõi paradoksaalse näite: tema valis teaduspublikatsioonide kirjutamise tee, kuid mitu neist TTÜ instituutidest, kes valisid Eesti ettevõtluse ja rakendusuuringute tee, lõpetavad sel aastal tegevuse, sest neil puuduvad tipptasemel publikatsioonid, mille alusel teadusgrante saada.



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.