Eesti lapsed liiguvad aina vähem ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali tervisealal nentisid eksperdid, et uuringud Eesti laste liikumisharjumuste kohta näitavad aina murettekitavamaid trende, mida isegi vanemate eeskuju ei suuda positiivseks pöörata.

Spordipsühholoog Aave Hannus selgitas, et terveks ja normaalseks arenguks peaks laps liikuma iga päev 60 minutit mõõduka kuni tugeva tempoga. „See on absoluutne miinimum,“ lisas Hannus.


Füsioterapeut ja Tallinna ülikooli õppejõud Kirsti Pedak selgitas, et lapse puhul saab määrata keskmist pingutust sellega, kui lapse nahk läheb tegevuse käigus märjaks. „Paraku mõne kehalise kasvatuse tunni ja paari trenniga nädalas ei saa laps piisavalt koormust,“ tõdes Pedak. „Kehalise kasvatuse tund kestab lühikest aega ja sel ajal on palju hetki, kus laps seisab või istub. Igapäevane füüsiline aktiivsus jääb lastel endiselt madalaks.“


Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Mihkel Lees lisas, et minimaalse normi ehk tunnise päevase aktiivsuse täidab alla 20% lastest. „See on väga väike protsent. Kui räägime kehalisest aktiivsusest, mida seostatakse füüsilise vormiga, siis see on seotud ka laste vaimse tervise ja õpivõimega. Kes liiguvad, suudavad paremini omandada uut informatsiooni. Liikumislabor on uurinud, kuidas lapsed väsivad ja selgus, et need, kes liiguvad koolis rohkem, tunnevad end päeva lõpus paremini. Kes istuvad, need tunnevad rohkem ka väsimust.“


On kindlaks tehtud, et alates viiendast eluaastast kuni täisealiseks saamiseni, väheneb kehaline aktiivsus 4,5% aastas. „Trendid on igatepidi murettekitavad,“ sõnas Hannus.


Võidujooks 500 krooni nimel
Spordipsühholoog leidis möödunud aastal uurimisgrupiga, et kui Euroopa uuringud näitavad, et aktiivsel lapsevanemal on aktiivne laps, siis Eestis on tulemus hoopis teine. „Leidsime, et mida aktiivsem vanem, seda vähem aktiivsem laps. Seda ei oska muud muudi seletada, et kui vanem läheb trenni, siis laps jääb tegevusetult koju.“


Eksperdid leidsid ühemeelselt, et vanem peaks olema lapse liikumisharjumuste kujunemisel majakaks ja eestvedajaks, järeltulevat põlve positiivselt innustades. „Küsimus on positiivses emotsioonis. Mitte nii nagu krooniajal jooksis Tartu tillujooksul üks isa 500kroonisega ees, laps järel,“ tõi Hannus publiku naerupahvaku saatel näiteks.


Õppejõud Kirsti Pedak toonitas, et oluline on, et laps saaks proovida võimalikult erinevaid alasid ja võimaluse loobuda treeningust, mis talle ei sobi. „Kui vaadata praeguseid tippe, siis nad on lapsepõlves tegelenud mitmete aladega.“



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?