Maailma vanima selgroogse tiitel vahetas omanikku ({{commentsTotal}})

Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani põhjaosa sügavustes ujuvat atlandi polaarhaid võib pidada värske analüüsi kohaselt maailma pikima elueaga selgroogseks. Poolpimeda kiskja eluiga on vähemalt 272, võibolla isegi pool tuhat aastat.

''Atlandi polaarhaid (Somniosus microcephalus) on peetud veidi rumalaks raipesööjaks, kellel pole ookeanides erilist tähtsust, seda nii ökoloogilises kui ka majanduslikus mõttes,'' selgitas haide eluiga lahkava uurimuse juhtivautor Julius Nielsen Kopenhaageni ülikoolist ERR Novaatorile. Viimastel aastatel on hakatud liigile aga rohkem tähelepanu pöörama kaasnevalt avastusega, et tegu on oma jahimaadel igat avanevat võimalust ära kasutava tippkiskjaga, kes pole oma suguvendadest sugugi mitte vähem verejanuline.

Kasvavale huvi vaatamata pole atlandi polaarhaide uurimine olnud lihtsate killast. ''Neist valdav enamik elab Arktikas. Mõõdukama temperatuuriga vetes elutsevad nad jällegi väga sügaval, misläbi on juba pelgalt nende videole püüdmine ja GPS-saatjatega varustamine väga keerukas,'' selgitas Nielsen.

Oma roll on ka piirkonda iseloomustavatel keskkonnatingimustel. Haiuurija tõi näitena kaks nädalat kestnud ekspeditsiooni, mille vältel oli võimalik n-ö konks vette visata vaid ühel päeval. Rahalises mõttes päästab teadlasi vaid tihe rahvusvaheline koostöö ja teadusesse soosivalt suhtuvad kalapüügiga tegelevad ettevõtted.

Nii pole ime, et kuigi atlandi polaarhaisid peeti juba varem üheks kõige pikema elueaga selgroogseks, loeti ametlikuks rekordihoidjaks grööni vaala (Balaena mysticetus), kelle eluiga võis kinnitatud andmetel küündida kuni 211 aastani. ''Meie töö põhjal võib aga järeldada, et atlandi polaarhaid elavad tõenäoliselt kuni 392-aastaseks, pluss-miinus 120 aastat. Kuid isegi juhul, kui nende vanus küündib vaid 272 aastani, on nende näol tegu tõeliselt iidsete loomadega,'' lisas Nielsen.

Võrdlemisi laia usaldusväärsusvahemiku taga on kasutatud meetod. Kui tavaliselt piisab kalade, nagu näiteks makrellide või lõhede, vanuse määramiseks nende sisekõrvas asuvate luukeste uurimisest, milles nähtavad kasvumustrid sarnanevad puude aastaringidele, siis peamiselt kõhrest koosnevate haide puhul võib selleks sobivate kudede leidmine olla tõsine probleem

''Atlandi polaarhaide selgroolülid peaaegu üldse kaltsifitseerunud või luustunud. Seega kasutasime kalade kontekstis täiesti ebatraditsioonilist meetodit – määrasime silmaläätse vanuse radiosüsinikumeetodil,'' selgitas Nielsen. Dateerimisviis rajaneb tõdemusel, et radioaktiivse süsiniku hulk atmosfääris püsis enne tuumakatsetusi suhteliselt muutumatuna. Selle suhtelise sisalduse vähenemine kudedes on peaasjalikult tingitud vaid isotoobi muutumatul kiirusel lagunemisest. Paraku pole alati täiesti kindel, millistes tingimustes haipoeg täpselt arenes ehk kui palju radiosüsinikku algselt tema silma sattus.

Uus töö kinnitab lisaks, et atlandi polaarhaide emasloomad saavad suguküpseks alles pea 160 aasta vanuselt. Viimane tähendab aga Nielseni sõnul, et haide populatsioon võib olla tundlik ükskõik millise ekspluateerimise või keskkonnamuutuste suhtes. ''Ma ei ütle, et atlandi polaarhaid on hetkel kuidagi ohus, kuid isendite vanuselise jaotuse põhjal võib öelda, et asurkond pole endiselt taastunud enne teist maailmasõja toimunud lauspüügist, mil haide maksadest toodeti masinaõli,'' sõnas teadlane. Nii leidsid oma enneaegse lõpu kümned tuhanded atlandi polaarhaid.

Tuhandeid atlandi polaarhaisid hukkub kalameeste käe läbi ka tänapäeval. Kuigi neil puudub kaubanduslik väärtus, jäävad nad ikka ja jälle tahtmatult püünistesse ja heidetakse surnuna üle laeva parda.

Haiuurija oletab, et polaarhaide võrdlemisi pikk eluiga on tingitud nende poolt kulutatavast energiahulgast või õigemini selle väiksusest, mis lähtub omakorda nende madalast kehatemperatuurist ja suurusest. Näiteks suurim Nielseni poolt dateeritud isend oli jõudnud kasvada veidi rohkem kui viie meetri pikkuseks. Samas rõhutas ta, et pole sel alal ekspert. Mees loodab aga, et uus vanusehinnang toob atlandi polaarhaid rambivalgusesse ja äratab kogukonnas nende vastu täiendavat huvi.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?